Eesti uudised

Vallavanem: mida rohkem korras maju, seda esteetilisem küla on (3)

Maarius Suviste, 12. aprill 2014 08:43
Foto: Aldo Luud
"Loomulikult võib raskes olukorras perele see olla valus vaatepilt, kui teisest kultuuriruumist elanike jaoks korrastatakse kortermaja,“ ütleb Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla.

"Samas ei ole vaja ju ainult ühte paralleeli tõmmata,“ lisab ta. "Sisuliselt ei oleks ju üldse vahet, kui varjupaigateenuse pakkumise jaoks oleks rekonstrueeritud mõnes teises Eestimaa otsas sobilik elamu või seda tehakse Vao külas. Selliselt vaadates võivad Vao küla elanikud tunda ka pahameelt selle üle, et meie presidendile kuuluvas Ärma talus kulub aastas 65 000 eurot maksumaksja raha või vihastada Eesti Energia palgapoliitika üle."

Vallavanema sõnul on see, et riik on teinud lähedal asuvas kortermajas korraliku remondi ning leidnud kasutusel olevatele ruumidele uue otstarbe (varjupaigateenus), Vao küla jaoks hea.

Samal teemal

Ta lisab, et mida rohkem on korras kortermaju, seda esteetilisem on küla avalik ruum ning mida rohkem on teenuste (vesi, kanal, küte, kauplus) kasutajaid, seda odavam tuleb teenuste omahind jne.

Miks üks korterelamu keskkütteta jäi, selle kohta ütleb Indrek Kesküla, et varem tegeles Väike-Maarja vallas Vao asulas soojatootmise ning vee- ja kanalisatsiooniteenusega Vao Soojatarbijate Ühistu ning seda ligi 20 aastat.

Vald võttis ühistu kohustused ja võlgnevused üle eelmise aasta sügisel. "Tegelikult oli see suur vastutulek Vao küla elanikele, kuna ühistul oli tekkinud makseraskused ning ühistu ise oleks tõenäoliselt lõpetanud pankrotiga. Probleem seisnes selles, et teatud hulk kliente ei tasunud osutatud teenuste eest ning sellest tingituna tekkisid makseraskused ka Soojatarbijate Ühistul,“ räägib vallavanem.

Ta lisab, et enne ülevõtmist saadi Vao küla elanikega mitu korda kokku ja arutati võimalikke arengustsenaariume. Oluliseks tingimuseks oli, et juhul kui omavalitsus alustab ise toasoojateenuse müüki ning vee- ja kanalisatsiooniteenuse pakkumist, siis tuleb korteritepõhised lepingud lõpetada ning sõlmida lepingud kortermajade kaupa.

Enamuses kortermajades korraldati üldkoosolekud ning korteriomanikud otsustasid ühiselt, et soovivad saada kaugküttevõrgust tubadesse sooja ning ka vee- ja kanalisatsiooniteenust.

Ühes kortermajas aga enamik korterite omanikest ühist keelt ei leidnud ning leping soojateenuse ostmiseks jäigi sügisel sõlmimata, ütleb Kesküla.

Seega pidid selles majas olevad elanikud ajama läbi lokaalse küttega, milleks on elekter või õhksoojuspump. Ta lisab, et kortermajas, kus 24 korterist ainult 3-4 korterit soovivad toasooja, on soojakaod väga suured ning ühe ruutmeetri küttehind väga kõrge.

"Oleme kursis, et majas elab ka peresid, kellel lihtsalt ei ole võimalik maksta. Oleme nendega rääkinud ja pakkunud alternatiive – sotsiaalkorterisse kolimine. Seni on elanikud jäänud enda korteritesse ning läbi raskuste hakkama saanud. Kindlasti ei ole toasoe ainus probleem ja võimalusel aidatakse neid peresid sotsiaalvaldkonna teiste erinevate tugiteenuste kaudu,“ räägib Indrek Kesküla. "Meie poolt oli ja tõenäoliselt veel ka on võimalus, et omavalitsus soetab lähedal olevasse naabermajja sotsiaalkorteri, kus lasterohkel perel oleks tunduvalt lihtsam hakkama saada. Samas vägisi me kedagi sundida ei saa.“

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee