Juhtkiri

Juhtkiri |Keda võib eurovalimistel usaldada? (24)

Õhtuleht, 10. aprill 2014 17:41
Foto: ARNO SAAR
Eile lõppes europarlamendi valimisteks kandidaatide registreerimine, seega on selge isikute ring, kelle seast 25. mail esindajad Brüsselisse lähetamiseks välja valitakse.

Kuid see selgus on tegelikult näiline, kui hulk kandideerijaid ei kavatsegi valituks osutumisel Brüsselisse minna. Nende puhul, kes selle on välja öelnud, on valijal veidi lihtsam. Sest kui tead juba ette, et Savisaare poolt häält andes võib tegelikult sinu hääle abil Eestit esindama minna hoopis Mihhail Stalnuhhin, siis on sul võimalus otsustada mõne eestimeelsema kandidaadi kasuks.

Kandidaatide puhul, kes ei ütle selgelt välja, kas nad kavatsevad tegelikult minna Brüsselisse või mitte, ostab valija sisuliselt põrsast kotis. Õigustada ebamäärasust väitega, et ei valita persoonide, vaid parteide vahel, pole samuti alati võimalik. Arvestades näiteks Edgar Savisaare ja teiste erakonnaliikmete lahknevaid seisukohti Ukraina asjus, ei saa ükski valija olla kindel, kelle huvides europarlamenti saadetav persoon tegelikult tööle hakkab.

Kui erakonnale endale on kasulik sellises sogases vees hääli püüda, siis valijate suhtes pole see midagi muud kui eksitamine ja lugupidamatuse avaldus. Kui sots Ivari Padar jätab saadikutöö europarlamendis pooleli, et Eestisse ministriks tulla ning samal ajal kandideerib Brüsselisse tagasi, siis sellist karjalaskeajale kohast hüplemist saab karistada ainult valija – häältest ilmajätmisega.

Üksikkandidaatide rohkus näitab, kui raske on Eestis tulla turule uue poliitilise jõuga. Uute erakondade sündi takistab nii ideede puudus, rahva tüdimus kui ka vanade erakondade ringkaitse, kes pole uutest tulijatest oma marjamaal huvitatud. Välistada ei saa ka üksikkandidaatide maisemaid huve – teha endale eelreklaami riigikogu valimisteks, sest eurovalimiste väheste kandidaatide seast on oluliselt kergem pildile pääseda.

Kui aga oletada, et Brüsselisse pääseks Eestist mitu üksikkandidaati, näiteks Indrek Tarand, Kristiina Ojuland ja Silver Meikar, siis kuigi nad ei sõltuks oma edasistes tegemistes erakondadest, siis oleks raske määratleda, keda nad tegelikult esindama hakkavad. Igal juhul oleks tegemist umbusaldusavaldusega Eesti parteisüsteemile.