Eesti uudised

Venelased eestistavad nime, et hõlpsamalt tööd leida (31)

Karoliina Vasli, 10. aprill 2014 07:00
UUS NIMI: «Olen Eestis ja tahan eesti nime,» ütleb jalgpallur Stanislav Prins, varasema nimega Pedõk.Foto: Mati Hiis
Välismaalased saavad oma nime eestipärase vastu vahetada. Enim kasutavad seda võimalust kohalikud venelased, kes muretsevad, et ei saa muidu tööd.

Üks Õhtulehega rääkinud riigiasutuses töötav vene noormees sõnas, et tema plaanib perekonnanime vahetada, sest kardab, et vene nimi takistab tal karjääri teha. Jalgpalliklubi FC Flora väravavavahi Stanislav Prinsi (25) perekonnanimi oli möödunud talveni Pedõk. Ukrainas sündinud Eesti kodakondne

Prins räägib, et tahtis endale nime, mis näitaks tema eestimeelsust. Samuti tulevat see kasuks, kui ta kunagi välismaal jalgpalli mängib. Varasemat seost tal nimega pole. "Käisin perekonnaseisuametis, seal pakuti variante, see nimi meeldis."

Prinsi vanematel polnud nimevahetuse vastu midagi.

Tamm või Kask on välistatud

Tartu maavalitsuse rahvastikutoimingute talituse juhataja Siiri Sinijärv ütleb, et päris paljud venelased tahavad endale hoopis rahvusvahelist nime. Ent seadus seda ei luba. "Nii mõnedki loobuvad siis nimevahetusest sootuks, aga mõned valivad eestipärase nime."

Miks nimevahetust tahetakse? "Öeldakse, et vene nimega on raske tööd saada."

Kati Rotselain-Rõuk Tallinna perekonnaseisuametist sõnab, et kui endale ei võeta sugulase nime, tuleb alati eestipärase nime puhul valikut põhjendada. Tööotsingu kõrval tuuakse näiteks välja see, et perre sünnib peagi laps, kes tahetakse tulevikus panna eesti lasteaeda ja kooli ning soovitakse, et perekonnal oleks eestipärane nimi. "On ka piiranguga nimed. Ei saa võtta neid, mis haruldased – alla 20 inimesel või liigse kasutusega – üle 500. Seega näiteks Tamm või Kask on välistatud," lausub Rotselain-Rõuk.

Viimastel aastatel pole tema kinnitusel nimevahetusbuumi olnud, kuid praegu on see siiski pisut hoogustumas – nimelt sai või saab paljudel läbi ID-kaardi ja passi kehtivusaeg. Seega tuleb need nii ehk naa välja vahetada ja siis kombineeritaksegi seda nimevahetusega.

On ka vastupidiseid juhtumeid, kus võetakse venepärane nimi. Külli abiellus mõni aeg tagasi mehega, kelle üks vanem on venelane, teine eestlane. Külli võttis mehe perekonnanime, kuid jättis selle lõpust vene naisele viitava a-tähe ära. Kas ta ei kaalunud, et nimi muutmata jätta? "Ei, sest mu mees leiab, et naine peab mehe nime kandma. Kui oleksin jäänud vana nimega, oleks ehk pulmadki ära jäänud."

Ta tunnistab, et nimi oli esiti harjumatu, kuid tasapisi on ta selle omaks võtnud. Kas temalt pole küsitud, on ta vene taustaga? "Minult mitte, aga meie tütrel on isa nimi. Lasteaias kasvatajad küsisid minult, miks meie tütrel vene nimi on ning kas ta suhtleb vene keeles."

Külli mees polevat kunagi mõelnudki eestipärasele perekonnanimele, sest on oma senise nime üle uhke.

Üks teine eestlanna ei võtnud endale mehe venepärast nime, küll aga pandi see ühisele tütrele. "Ma alguses tahtsin, et oleks minu nimi, aga mees tahtis, et tema oma. Jätsin otsustusõiguse talle."

Kui täiskasvanuna peaks tütar otsustama, et võtab ikkagi ema eestipärase nime, siis perekonnas sellest probleemi ei tekiks.

Kolme aastaga on nime eestistanud 129 inimest

Nimeseadus annab võimaluse Eestis elavatel võõrapärase perekonnanimega inimestel muuta oma nimi soovi korral eestipäraseks, selgitas siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakond. Viimase kolme aastaga on regionaalminister andnud eestipärase perekonnanime 129 inimesele. Kogu nimevahetajate arv viimasel kolmel aastal oli aga 1035. Neid, kes oma võõrapärase perekonnanime eesti nime vastu vahetavad, on nimemuutjate üldarvust seega ligi 12,5 protsenti.

Inimene, kes tahab oma nime muuta, peaks kõigepealt pöörduma perekonnaseisuasutusse (maavalitsus või Tallinna perekonnaseisuamet). Sinna tuleb esitada ka avaldus ja tasuda riigilõiv. Nimemuutja peab oma soovi ja uue nime valikut põhjendama.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee