KOGUKONNA HEAKS: Pronksiööl poolikut õllekasti tassinud Juri Žuravljov (heledas jopes) korraldab nüüd miitingut vene kogukonna probleemide lahendamiseks. Foto: Politsei.tuvasta.ee
Teet Teder 10. aprill 2014 07:00
Krimmi tulid "Putini turistid", korraldasid seal miitinguid ja rahvahääletuse ning Krimm sai osaks Venemaast. Ülehomme korraldatakse miiting Tallinnas Vene saatkonna ees.

Esmaspäeval registreeriti Tallinna linnavalitsuses kaks avalikku üritust.

12. aprillil kavatsetakse Vene saatkonna ees pealkirja all "Toetame vene kogukonda" väljendada solidaarsust Krimmi ja Ukraina kaguoblastitega.

Teine miiting on 20. aprillil Toompea lossi ees. Eesmärk: "Vene kogukonna probleemide lahendamine". Vene ajaleht Izvestija teatab, et sellel meeleavaldusel juhitakse tähelepanu asjaolule, et enamiku Eesti linnu on asutanud venelased või on need kuulunud Venemaa koosseisu. Jutt käib Tartust (Jurjevist), Narvast, Tallinnast (Revelist) ja teistest. Tahetakse tõstatada ka enesemääramisreferendumi korraldamise küsimus.

Kuigi miitingud registreeriti alles esmaspäeval, kirjutas Izvestija sellest väga ruttu. Kaitsepolitsei peadirektori asetäitja Martin Arpo arutles Vikerraadio saates "Uudis+", et info oli ajalehele ette söödetud. Ise toimetus seda Eestist üles ei oleks korjanud.

Kohalikud venelased kaitset ei taha

Linnavalitsuse eilsel pressikonverentsil ütles Tallinna avalike suhete direktor Ain Saarna, et Kremli-meelsete miitingute korraldamist linn keelata ei saa. See oleks seadusvastane, sest piiraks sõnavabadust.

Arpo selgitas, et niisuguseid meeleavaldusi polegi põhjust takistada, sest arvamusvabadus on kõigile põhiseadusega garanteeritud. Komissar rääkis: "Kuni inimesed teostavad oma põhiseaduslikku õigust ja ei pane otseselt toime kuritegusid, ei kutsu üles vägivallale, seni on meie roll lihtsalt jälgida. Aga loomulikult jälgime seda teraselt, ja kus see ületab seadusega sallitu piiri, seal reageerime vastavalt. Kuidas seda teeme, sõltub juba nende tegevusest."

Arpo rahustas, et nende tegelaste toetajaskond, kes üritavad Eestis provokatsioone korraldada, ei ole suurenenud. Viimase seitsme-kaheksa aastaga on oma tegevusega silma paistnud ühed ja samad 10–20 inimest.

"Soovitame suhtuda marginaalsete vene äärmuslaste tähelepanu otsimise katsetesse rahulikult ja allikakriitiliselt. See on parim tegutsemisviis. Eesti ja Ukraina olustikud on võrreldamatud," soovitab Kristina Romet kaitsepolitseiametist.

Et äärmuslaste miitingud on vaid katsed segadust tekitada näitab seegi, et kohalikud venelased kaitset ei otsi. Selleks tegid mitte-eesti päritolu ühiskonnategelased ja kodanikuaktivistid "Memorandum 14" nimelise avalduse, mis teiste riikide sekkumise Eesti siseasjadesse hukka mõistab.

"Kogu vastutusega tahame öelda, et meie sooviks on lahendada kõiki Eesti ühiskonna probleeme koos Eesti Vabariigi seadusliku võimu esindajatega. Me ei vaja kaitset väljastpoolt, me peame lubamatuks kolmandate riikide sekkumist Eesti sisepoliitikasse," öeldakse avalduses.

"Me tahame elada Eestis, see on meie riik. Muidugi, tänases Eestis on puudujääke, muu hulgas ka venekeelse vähemusega seonduvates küsimustes, kuid neid peab lahendama, pidades põhiseaduslikust korrast kinni."

Eile kell 18 oli "Memorandum 14" saanud petitsioon.ee internetilehel 139 häält.

Miitinguid korraldab aprillirahutuste üks "kangelasi"

Kahe miitingu korraldaja on pronksiöö ajal tuntuks saanud Juri Žuravljov, kes süüdistuse järgi osales 2007. aasta aprillirahutuste esimesel õhtul 26. aprillil Tallinnas Pärnu maanteel Westmani äri rüüstamises.

Veelgi enam, ta oli rüüstamise üks algatajaid ja viskas kaks korda kaupluse akendesse puust kaubariiuli. Purunesid aknad ja samas olnud kaup. Siis tungis ta koos teiste märatsejatega kauplusse, kus jätkati lõhkumist ja rüüstamist.

Mõni kuu pärast rahutusi käis Žuravljov Vene-meelse Läti eurosaadiku Tatjana Ždanoki kutsel Brüsselis rääkimas Eesti politsei hirmutegudest aprillirahutuste ajal.

Harju maakohus karistas teda massikorratuse ajal toime pandud kuriteo eest tingimisi ühe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega 18 kuu pikkuse katseajaga.

Žuravljov kohtus end rüüstamistes süüdi ei tunnistanud, kuigi jäi rahutuste ajal mitmele videolindile.

Õhtulehe küsimustele eelseisvate miitingute kohta soovis ta vastata vene keeles, palus saata küsimused, kuid lubadusest hoolimata ei vastanud neile.

Vene luure aktiivsem

Kaitsepolitseiameti komissari Martin Arpo sõnul on Vene eriteenistuste Eesti-suunaline aktiivsus viimastel aastatel kasvanud ja niisuguste miitingute korraldamine üllatusena ei tule. Samas rõhutas ta, et Venemaa luure- ja mõjutustegevuse võimekuse kasvatamine on toimunud lääne suunas üldiselt. "Täna võime öelda seda, et Vene eriteenistuste reaalne võimekus siin on ilmselt madalam kui oli 7–8 aastat tagasi," märkis Arpo, et Eestis on selle pärssimiseks ja takistamiseks ka samme astutud.

Kui Vene luure aktiivsusest on Eesti kaitsepolitsei rääkinud aastaid, siis näiteks Rootsi viitab Venemaa ohule esimest korda pärast külma sõda.

Rootsi Säpo (kaitsepolitsei) vastuluure peaanalüütik Wilhelm Unge ütles ajalehele Svenska Dagbladet, et Venemaa luuretegevus on hoogustunud seoses sündmustega Ukrainas ja Krimmis. Venemaa säärast tegevust tõlgendab ta kui sõjaks valmistumist või relvastatud vägivalla ohtu. Muu hulgas üritavat Vene sõjaväeluure GRU värvata uusi spioone.