Krimmis ja Ukraina idaosas ei ole kunagi eksisteerinud mingeid etnilisi probleeme, rõhutas Poola välisminister Radoslaw Sikorski. Inimesed on seal alati saanud rahulikult rääkida vene keelt ja vaadata vene telekanaleid.

Oma viimaste tegemistega Ukrainas ähvardab Venemaa president Vladimir Putin Euroopat XX sajandi põrgu tagasitulekuga. Sikorski sõnul tekkis XX sajandi põrgu mitmete riikide soovist muuta oma piire rahvusvähemuste kaitsmise ettekäändel.

"Me tunneme hästi ajalugu. See on, nagu vaadata ooperit, mille libretot me põhjalikult tunneme. See on absoluutselt vastuvõtmatu, sest Euroopas pole ühtki riiki, mille territooriumil ei ela rahvusvähemusi. Kui me hakkame muutma piire, selgitades seda sooviga kaitsta rahvusvähemusi, siis pöördume tagasi XX sajandi põrgusse," rääkis Poola välisminister.

Sikorski lisas, et läänemaailm koostab kolmandat sanktsioonidepaketti juhuks, kui Venemaa ikkagi julgeb alustada Ukrainas uut sõjalist agressiooni.

Vene parlamendi ülemkoja (föderatsiooninõukogu) kaitsekomitee esimees Viktor Ozerov märkis samal ajal, et 1. märtsil president Vladimir Putinile antud nõusolek kasutada Vene relvajõudusid vajadusel kogu Ukraina territooriumil on endiselt jõus ning teoreetiliselt võib Putin suvalisel hetkel otsustada väed Ukrainasse saata.

Läti ekspresident: Vene poliitika on kuritegelik

Läti eelmine president, parlamendi julgeolekukomisjon esimees Valdis Zatlers nentis eile hommikul telekanali LNT saates "900 sekundit", et Venemaa poliitika Ukrainas on kuritegelik. Ta meenutas, kuidas ise oma kõrvaga kuulis viis aastat tagasi Vladimir Putini suust, et Ukraina on kunstlik riik, millel pole olemasoluõigust.

Kommenteerides olukorda Lätis, märkis Zatlers, et Vene spioonid ei valmista seal praegu ette provokatsioone, vaid koguvad peamiselt avalikku infot selle kohta, kuidas ühiskond Venemaa poliitikale reageerib. "Vene spioonide võrk on Lätis eksisteerinud alati. Vene eriteenistuste töötajad aktiviseerusid eriti eelmisel aastal, kui Läti alustas ettevalmistusi eesistumiseks Euroopa Liidus," rääkis Zatlers.

Läti endise välisministri Janis Jurkansi meelest oleks naiivne arvata, et lääneriikide sanktsioonid sunnivad Venemaad Krimmi Ukrainale tagasi andma. Pigem vastupidi: geopoliitikast lähtudes on Moskva huvitatud uute territooriumide oma kontrolli alla võtmisest. "Putinil on vaja minna sügavamale. Krimm on geograafiliselt Venemaast täielikult eraldatud ja tema infrastruktuurid on endiselt ühendatud Ukrainaga. Kui Venemaa ei võta endale Ukraina lõuna- ja idaosa, siis jääbki Krimm peaaegu saareks," selgitas Jurkans portaalile puaro.lv.

Jurkans nõustus Euroopas levinud arvamusega, et Putini käitumist pole võimalik ette näha, kuid lisas, et tema arvates loeb Venemaa president oma peaülesandeks endiste Vene alade kokku kogumise.

Kriisikohtumine tulekul

Euroopa Liit, USA, Venemaa ja Ukraina saavutasid kokkuleppe, et tuleval nädalal korraldatakse Ukraina kriisi arutamiseks ministrite tasemel kohtumine, vahendab agentuur Reuters.

Euroopas peetaval kohtumisel osalevad Euroopa Liidu välispoliitika juht Catherine Ashton, USA välisminister John Kerry, Vene välisminister Sergei Lavrov ja Ukraina välisminister Deštšõtsa.