Juhtkiri

Juhtkiri | Eurovalimised riigikogu eelvalimistena (10)

Õhtuleht, 9. aprill 2014 17:40
Foto: TEET MALSROOS
Saabuvad Euroopa Parlamendi valimised võivad küll kampaaniakorralduselt pakkuda senisest erinevamat vaatemängu, kuid sisu poolest saab tulemus olema sama, mis eelmistelgi kordadel. Oodatakse säravat intellektuaalset duelli nimekirja eesotsas olevate Eesti poliitika raskekahurite vahel. Oletame, et see saab tõesti huvitav olema. Kuid mis on valimisväitlustel pistmist valimiste põhieesmärgiga, mille pärast rahvas valimiskastide juurde läheb, kui needsamad tipud ei kavatsegi minna Brüsselisse tööd tegema või loodavad seal volinikutoolile edasi hüpata. Poliitpartide heitlus võib tähendada hoopis madalat valimisosalust, kui valija lihtsalt ei viitsi järjekordset pimesikumängu enam kaasa teha.

Erakondadele endile on aasta enne riigikogu valimisi oluline eurovalimistel testida oma juhtfiguuride läbilööki kogu Eestis. Selles mõttes on kindlasti tegu riigikogu valimiste peaprooviga, kus europarlamendi valimiste kogemus võib erakondi panna muutma riigikogu valimiste strateegiat ja taktikat. Kui maikuu valimistel selgub, et Reformierakonna esinumbriks tõstetud Ansip on näiteks Kaja Kallase kõrval tegelikult loojuv täht, siis saab raske olema põhjendada Ansipi esitamist volinikuks, kui ta liiati ei osutukski europarlamenti valituks.

Samamoodi saab Keskerakond teada, kuidas on muutnud valijate käitumist nende esimehe Venemaa-käigud ning Ukraina-teemalised avaldused – kas venelaste häältele rõhumine ei maksa kätte eestlastest valijate äravooluga. Küsimärgiks on seegi, kelle huve hakkaksid Brüsselis valituks osutumise korral teenima venemeelsete ja eesti-skeptiliste avaldustega esinenud Keskerakonna poliitikud.

Arvestades valimisnimekirjade esinduslikkust, võiks esmalt küsida, kas Eesti on juba sedavõrd valmis, et saame lubada tippude lahkumist Brüsselisse. Arvestades aga poliitfossiilide vanust, tuleks küsida hoopis, millise signaali anname Euroopale, kui saadame oma riiki esindama nõukanomenklatuuri. Sama asja saab siiski vaadata ka positiivsemast küljest – Brüsselisse taandumisega antaks Eesti üle noorema põlvkonna poliitikute kätesse.