Kommentaar

Ene Ergma | Sotside oht Eesti hariduselus (29)

Ene Ergma, IRL, 8. aprill 2014, 17:29
Foto: STANISLAV MOSHKOV
Mind ajendas kirjutama 28.märtsil Õpetajate Lehes ilmunud intervjuu värske haridus-ja teadusministri Jevgeni Ossinovskiga. Olukorras, kus haridusvaldkonnas on käima lükatud põhjalikud ja hädavajalikud reformid, annab Ossinovski mõista, et tal puudub visioon, kuhu Eesti haridus peaks liikuma. Ministri vastustest tuleb välja, et aega on ainult 11 kuud ja selle vältel saab ainult analüüsida, analüüsida, analüüsida…

Haridus- ja teadusministeeriumi vastutusala on tõenäolisemalt üks suuremaid ja keerulisemaid, alustades üldharidusest ja noorsootööst ning lõpetades kõrghariduse ja teadusega. Sellise valdkonna eest vastutamise andmine vähese elukogemusega inimesele tekitas kindlasti paljudes küsimusi. Kahjuks on neid kahtlusi kinnitanud tema esimesed väljaütlemised ministrina. Üks neist lõi mind täiesti tummaks, sest olen hr. Ossinovskit pidanud nutikaks ja mõtlevaks nooreks inimeseks. Tema arvamus, et kutsekoolis saab inseneriks, on rohkem kui üllatav. Kas sotsid planeerivad Tallinna Tehnikaülikooli sulgeda, kui juba kutsekoolid annavad inseneriharidust?

Otsustavad muutused on seljataga

Endine haridusminister Jaak Aaviksoo oli üks esimesi, kellel oli julgust hakata nimetama probleeme õige nimega ja asuda neid muutma. Olgu see siis kõrghariduses, kutsehariduses või üldhariduses. Loomulikult oleks olnud palju lihtsam valusaid otsuseid edasi lükata, aga oleme ausad – meil ei ole neid otsuseid enam kuhugi lükata. Kakskümmend aastat oleme teinud analüüse ja oleme reaalsele elule jalgu jäänud. Tegusid ja raskeid otsuseid on jätkuvalt vaja teha, mitte lihtsalt istuda ja analüüsida.

Vaatame siis, millega IRL-i minister hakkama sai. Tasuta kõrgharidus. Kõrgharidusereformil küpsevad esimesed viljad: reformi käigus lõid ülikoolid täiendavalt 4700 tasuta õppekohta, mis annab võimaluse igale võimekale ja motiveeritud noorele omandada tasuta kõrgharidust. Veelgi olulisem on, et kõrgharidusereformi tulemusena kasvab kvaliteet ja ka nõudlikkus. Jah, mittemotiveeritud üliõpilastel läheb elu kindlasti keerulisemaks, et tähtaegselt täita 30 ainepunkti nõuded. Senine süsteem, kus ülikoolidiplomi omandamiseks kulus keskmiselt seitse aastat, oli maksumaksja suhtes äärmiselt ülekohtune. Muide, ka tänane haridusminister on öelnud, et pidi välismaal võrreldes Eestis õppimisega enam pingutama.

Üldharidus. On juba ammu teada, et õpilaste arv on drastiliselt kahanenud. Kahekümne aastaga on Eestimaa koolides lapsi jäänud vähemaks kui Võrumaal, Valgamaal ja Põlvamaal elanikke täna kokku on. Aga koolide ja õpetajate arv on jäänud samale tasemele. Me kütame ja valgustame pooltühje koolimaju, keeldume koolivõrku kokku tõmbamast ja kurdame samas, et ei jaksa õpetajatele palka maksta. Vaid 40 protsenti üldhariduse rahast maksame õpetajate palkadeks, arenenud riigid maksavad 60 protsenti.

Kas palgatõus pidurdub?

Loomulikult on kooli sulgemine väga valus (minugi hinges on nukrus, et kadus suurepärane Carl Robert Jakobsoni nimeline Viljandi I Keskkool), kuid hoida kooli enda pärast ja mitte mõelda hariduse kvaliteedile oleks vastutustundetu. Kui õpetajatele määratud palgaraha ei jõua õpetajateni, siis on õpetajad loomulikult pahased. Aaviksoo võttis õpetajate palgateema tõsiselt ette. Ütleks isegi, et läks riidu omavalitsustega, nõudes viimastelt, et õpetajatele antud palgatoetus jõuaks õpetajateni. Võttis aega ja pahandust oli piisavalt, kuid täna on selgus majas. Kas aga kauaks, kuuldavasti on uuel koalitsioonil plaanis omavalitsustel jälle lubada õpetajate palgaraha muudeks kuludeks maksta. See aga tähendab palgatõusu pidurdumist kui mitte vähenemist.

Ja nüüd venekeelsete koolide eestikeelsele õppele üleminekust. Paarkümmend aastat on üleminekut ette valmistatud ja see on olnud päris edukas. Viimased PISA testid näitavad, et  venekeelsetes koolides on õpitulemused märkimisväärselt paranenud.  Need koolid, kus riigikeele omandamine au sees, saavad noored väga häid tulemusi ka gümnaasiumi lõpetades ja on edukad ülikoolide sisseastumiseksamitel ning riigikeelt oskavatel vene noortel on tööturul eelis. Tõsi, mõned linnajuhid on üritanud neid protsesse takistada. Ma siiski loodan, et sotsid neid otsuseid tagasi keerama ei hakka, kuid lõpuni kindlad ei saa me kunagi olla. Lõpetuseks tahaksin loota, et hariduslaeval on peal piisavalt tugev meeskond ja 11 kuu pärast on see jätkuvalt heas seisukorras ja sõiduvalmis.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee