Eesti uudised

Saaremaal pole päästepaati! (158)

Küllike Rooväli, 8. aprill 2014, 07:00
MÄLESTUS TRAGÖÖDIAST: Pae sadama rannal tuletavad laupäeva meelde roheline õnnetusepaat ja suur kaater, mis kiiruga talust randa aeti. Foto: Irina Mägi
Kuueaastane Karl külmus abi oodates külmas merevees surnuks

Terve hulk politseinikke-päästjaid-kiirabi kogunes Saaremaal Kõrkvere rannale, aga paadist paarikraadisesse vette karanud poisikesele appi ei saanud minna neist keegi, sest teist paati lihtsalt polnud.

Laupäeval puhus korralik tuul. Suurel merel oma seitse meetrit sekundis, kohati isegi kümme. Saaremaa idaotsas Pöides Kõrkverel oli veidi varjulisem, ikkagi Väikese väina kõrval, poolsaare nuka taga ja Muhumaa vastas.

Tika talu peremees Kalvar otsustas sinnasamasse kalda äärde võrgud merre viia ja nagu tavaliselt mindi koos taluperega, kaasas ka kuueaastane Karl.

Pae vanas külasadamas oli Tika talu paat praegu ainus, sest talvel on selles saarenurgas vähe rahvast.

Pesamuna Karl pandi esimesena paati, päästevest korralikult seljas. Kuidas see juhtus, ei tea nüüd enam keegi, oli vaid hetk, kui isa kaldale astus, et kummikuid võtta.

Paat, mida madala vee tõttu ei jaksanud tavaliselt kaldast lahtigi lükata, läks aga isa selja tagant tuule tõttu seekord ise minema.

Roheline Kasse triivis maatuulega merele. Isa hüppas vette ja proovis ujudes paati kätte saada, aga kerge paat pisikese poisiga liikus aina kiiremini. Vette läks ka talus töötav naine.

Ole paadis!

Kui mõlemad, jaks otsas ja külmast kanged, taas kaldale said, karjusid nad eemalduva paadi poole: "Ole paadis, me tuleme sulle järele!"

Tagantjärele tundub kõigile, et poiss võis hoopis kuulda "tule paadist välja", sest mingil hetkel oli ta, päästevest seljas, vette sulpsatanud.

Et väike laps paadist välja hüppas, on traagiline paratamatus, kuid siiski seletatav. Palju põletavam on aga küsimus, miks kusagilt abi ei saadud.

Orissaare tuletõrjekomando asub Pae sadamast 18 kilomeetri kaugusel, sealse komando varustuses aga pole juba mitu aastat paati. Saaremaal! Pole ka politsei- ja piirivalveametil, aga sellel asutusel on ometi merepääste kohustus.

Laupäeval tulid nii paadiga päästeauto kui paadiga politseiauto Kõrkverre Kuressaare komandost, 60 kilomeetri kauguselt.

See on sama hea, kui Tallinna lahel hätta sattunu juurde hakataks, paat sabas, sõitma Raplast või Aegviidult.

Õhuke mereriik

Pöide vallavanem Andres Hanso nendib, et vallarahva jaoks oli šokk, et ei päästeteenistusel ega ka piirivalve ülesanded üle võtnud politseil pole võimalik inimesi veest päästa.

"Meie päästevõimekus on selline, nagu riik selle loonud on," ohkab Hanso.

"Ja siin, kus seda eriti vaja oleks, on see ikka väga häbiväärne ja traagiline."

Pöidel asuva paaditehase Alunaut juhataja Mark Muru laual lebab avaldus vabatahtliku merepääste seltsi astumiseks. See sai kirjutatud pärast Karliga juhtunud tragöödiat. Seni on mereõnnetused Pöidest, kus Muru paate ehitab ja Orissaarest, kus ta elab, justkui mööda käinud.

"Oleks kohe teadnud," on üks paljudest oleksitest, mis selle juhtumiga seoses viimastel päevadel lausutud.

Eraettevõtja Muru oli talle omaselt ka sel laupäeval töölaua taga ja ainult kümmekonna kilomeetri kaugusel tragöödiast.

"Sain kõne tuttavalt Muhu vabatahtlikult umbes pool tundi pärast seda, kui õnnetuskohast oli hädaabikõne tehtud, ma oleksin sel ajal juba ammu seal olnud," räägib Muru.

"Kedagi pole ka süüdistada, sest ma pole ennast kuskile üles andnud."

Ahastus ja jõuetus

Kulus kümmekond minutit, et üks sobiv paat leida, haagisele saada, varustus sisse loopida ja startida. Kolmteist minutit ja kohal. Selleks hetkeks oli päästeamet oma paadiga Kuressaarest kohale jõudnud ja väikemees veest välja nopitud. Kahjuks elutu ja külmununa. Teda elustati paadis, kiirabi andis endast parima kaldal. Oli aga lõplikult hilja. Päästeteenistusse tehtud telefonikõnest oli möödas juba tund ja viis minutit.

Paate oli nüüd kohal mitu, neid võis omavahel võrrelda ja valida. Ka poisi isa jõudis talvekorterist vedada maasturiga rannale kajutiga suure kaatri.

"Vaatasin merelt seda autode ja vilkurite hulka, mida oli kaldal sadade tuhandete eurode eest," kirjeldab vabatahtlikuna appi tõtanud Kesselaiu asukas Indrek Allmann, ametilt arhitekt.

"See jahmatas kõige rohkem, et iga ametnik oli tulnud oma autoga, aga paari tuhandet eurot väikese mootorpaadi jaoks enam ei jagunud. Oleks üks auto ostmata jäetud, jaguks paate päästmiseks saare igasse otsa."

Allmann sai kutse Muhu vabatahtlikult merepäästeseltsilt, mille koordinaator Madis Rehepapp püüdis leida kedagi, kes saaks appi kihutada.

Aga polnud kedagi lähemalt võtta. Kesselaid on teisel pool Muhumaad, Suures väinas. Allmann jõudis vastu näkku peksvat lainet oma kaatriga kihutades kohale samal ajal kui Muru.

Tulla oli üle 15 meremiili (ligi 30 kilomeetrit), tuul otse silmaauku, kiirus umbes 20 sõlme (ligi 37 km/h).

 

Mehed teevad oma merepääste

Esmaspäeva hommikul saavad Pöide mehed Muru juures paaditehases kokku. «Kaitseliidust Kristjan Moora ja Raivo Kabur olid ka,» loetleb Hanso.

«Meil on plaan nüüd endale esimeses valmisolekus paat muretseda ja oma väike merepäästerakuke teha, sest kui me ise end ei aita, ei aita meid keegi.»

Muru sõnul tahaksid nad liituda Muhumaal tegutseva seltsiga, et siis Väikese väina kant kontrolli alla saada.

«Meil siin on eriti pikk merepiir ja kalal käiakse palju. Ikka tuliselt kahju on sellest, et alati saab selline ettevõtmine hoo sisse pärast õnnetust,» nukrutseb Hanso.

«See õppetund oli meile ikka väga hirmus.»

 

 

Miks ei ole Ida-Saaremaal päästepaati?

Miks ei ole politsei- ja piirivalve-ametil enam Ida-Saaremaal paate, millega juhtumitele reageerida?

Lääne prefektuuri piirivalvebüroo mere-valvekeskuse (MRSC) juht Tarvo Vaher: Saare maakonnas on merepäästevõimekus tagatud Kuressaare kordoni baasil ning Ida-Saaremaal meil paati ei ole olnud ega ei ole ka praegu.

Reageerime nende vahenditega, mis meil olemas on ja nende inimestega, kes meil olemas on. Kaasame alati vajadusel ja võimalusel koostööpartnereid ja vabatahtlikke. Võimekust ja valmisolekut kõigisse väikesadamatesse tekitada ei ole meile kahjuks jõukohane.

Mis on päästeametnike ülesanne sellistel õnnetustel?

Lääne päästekeskuse juht Ivar Kaldasaun:

Päästekomandodel on veepääste teenuse osas kolmeastmeline võimekus. Baasteenusena päästavad päästjad kaldalt, olles varustatud ritvade, viskeliini ja korkvestidega.

Veepäästeteenuse I taseme komandodes toimub isikukaitse varustuse (kuivülikonnakomplektid) ja hansalauaga üldjuhul kuni 300meetrise päästenööri ulatuses.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee