George W. Bush: Vladimir Putin näeb Ameerikat põlisvaenlasena (23)

Dallases avatud näitusel saab vaadata Bushi maalitud portreid tema poliitikakolleegidest, ka Vladimir Putinist.

George W. Bush (67) on pärast Valgest Majast lahkumist 2009. aasta jaanuaris

eelistanud avalikkuse eest varju jääda. Suurema tähelepanu all oli ta 2010. aasta novembris, kui ilmus tema mälestusteraamat "Decision Points" ("Pöördepunktid") ja mullu aprillis, kui Dallases avati pidulikult USA 43. presidendi George W. Bushi raamatukogu, muuseum ja poliitikakeskus. Üritusel said üle pika aja kokku kõik viis elus olevat USA presidenti.

Aeg-ajalt on George W. Bush käinud ka kopsaka honorari eest suletud uste taga peetavatel üritustel kõnesid pidamas, kuid seda hoopis harvemini kui tema eelkäija Bill Clinton.

Alustas maalimisega kaks aastat tagasi

Pensionipõlves avastas George W. Bush maalimise. Seda on ta alates 2012. aastast õppinud kunstnik Bonnie Floodi käe all. Enne seda ei olnud Bush pintslit kordagi kätte võtnud.

Flood usub, et USA 43. president George W. Bush läheb ajalooõpikutesse suure kunstnikuna. Oma maalid signeerib George W. Bush allkirja asemel numbriga 43.

George W. Bush avalikustas oma uue hobi mullu veebruaris, kui ta riputas Facebooki kontole enda maalitud pildi oma truust koerast Barneyst, kes suri. Kunstnik Bonnie Flood ütles siis, et koer ongi Bushi lemmikmotiiv. Ta oli selleks ajaks maalinud vähemalt 50 koerapilti.

Inspiratsiooni maalimisega alustamiseks sai George W. Bush oma suurelt eeskujult, Briti endiselt peaministrilt Winston Churchillilt. Viimane maalis ligi viissada pilti, peamiselt maastikke. George W. Bush on naljatlenud, et tema kehas on peidus ei keegi teine kui suur Rembrandt ise.

Koera- ja maastikumaalide kõrval on George W. Bush maalinud ka oma poliitkolleege ehk riigijuhte, kellega ta presidendina kohtus.

Kurja näoga Putin

Laupäeval avati Dallases George W. Bushi raamatukogus tema esimene maalinäitus "Juhtimiskunst: ühe presidendi isiklik diplomaatia".

Vaatamiseks on välja pandud 24 portreed teiste riikide juhtidest. Nii on George W. Bush teinud portree Saksamaa liidukantslerist Angela Merkelist, Afganistani presidendist Hamid Karzaist, Briti endisest peaministrist Tony Blairist, Itaalia ekspeaministrist Silvio Berlusconist, Prantsuse ekspresidendist Nicolas Sarkozyst ja paljudest teistest. Keegi nendest ei ole oma portreed veel näinud.

Meedia suurema tähelepanu on pälvinud seoses Krimmi okupeerimisega Vene presi-

dendi Vladimir Putini portree, mis mõjub kurjalt ja ebasümpaatselt.

George W. Bush kohtus esimest korda Vladimir Putiniga 2001. aasta juunis Sloveenias.

"Mul oli võimalus saada aimu tema hingest, ta (Putin) on oma riigi teenimisele ja riigi huvidele sügavalt pühendunud mees," ütles Bush toona.

Nüüd andis George W. Bush seoses näitusega intervjuu telekanalile NBC. Väärib tähelepanu, et küsitleja rollis oli tema tütar Jenna Bush Hager. Loomulikult tuli jutuks ka Vladimir Putin.

"Vladimir (Putin) näeb Ameerikat vaenlasena. Ta võib pidada USAd võitjaks ja Venemaad kaotajaks või siis vastupidi," rääkis George W. Bush.

USA 43. president meenutas ka, kuidas Vladimir Putin viskas nalja tema koera Barney üle.

"Sa nimetad seda koeraks?" küsis Putin, kui nägi esimest korda Bushi šoti terjerit Barneyt.

Aasta hiljem näitas Putin Bushile oma labradori tõugu koera Konit ning praalis, et Koni on Barneyst palju suurem, tugevam ja kiirem.

"Kui keegi ütleb, et tema koer on kellegi teise omast suurem, siis on kahtlemata tegemist huvitava karakteriga," ütles George W. Bush. Olgu lisatud, et Barney suri mullu veebruari algul 12aastaselt.

Kunstikriitikud peavad George W. Bushi maalide taset kõikuvaks ning leiavad, et kunstnikuna on tal veel arenguruumi. Abikaasa Laura kiidab mehe pühendumust, kuid arvab samuti, et tal tuleb portreedesse pisut enam tööd investeerida.

George W. Bush ütles tütrele antud intervjuus, et ta ei ole suur kunstnik ning inimesed peavad seda ka mõistma. Samas arvas Bush, et jätkab maalimist kuni surmani.

Meedia andmetel on USA ekspresidentidest maalinud ka Jimmy Carter. Üks tema töid müüdi 2012. aastal heategevus-oksjonil 250 000 dollari eest.