Repliik

Kadri Simson | Miks vahevalitsus ei saanud 100 kriitikavaba päeva? (14)

Kadri Simson, riigikogu Keskfraktsiooni esimees, 7. aprill 2014, 17:05
Eestis on kombeks olnud rääkida, et uuele valitsusele antakse enda tegususe tõestamiseks sada kriitikavaba päeva. See on üle võetud Ameerika Ühendriikidest, kus 1933. aastal suure majanduskriisi kõrghetkel ametisse asunud president Franklin D. Roosevelt suutis esimese saja päevaga algatada poliitikaid, mis leevendasid tööpuudust ja kriisi. Nii on viimased 80 aastat ikka oodatud uutelt valitsustelt selget plaani, milleks nad valitsema on asunud. Eesti vahevalitsusel pole aga muud plaani kui märtsikuistel valimistel oma erakonnale paremat valimistulemust püüda.

Valitsus asus ametisse vähem kui aastaks. Sellest esimesed üheksa kuud tegutsetakse eelmise valitsuse poolt vastuvõetud eelarve alusel. Vaid aasta on peaminister olnud ka Siim Kallas, sellest veel lühemalt jõulurahuvalitsus Andres Tarandi juhtimisel. Kuigi Tarand sai järgnevatel Riigikogu valimistel kahe isikumandaadi jagu hääli, jäid tema juhitud Mõõdukad suuruselt viiendaks erakonnaks kaotades pooled kohad. Kallase puhul jäi valitsustaak kanda aasta enne valimisi üle parda heidetud sotsidel ja isamaalastel, kelle fraktsiooni suurus vähenes kolm korda. Sealt alates on Reformierakond mõistnud, et kasulik on regulaarselt partnereid üle parda visata ja end valijatele uue näoga esitada.

Mis see uus nägu siis seekord on? Novembris ähvardas rahandusminister Jürgen Ligi, et kui firmaautode käibemaksu seadust tema ettepandud tempos ei seadustata, siis ohustab tekitatud eelarveauk nii valitsust kui riigikogu. Jaanuaris ehk kõigest kaks kuud tagasi saatis Ligi laiali kärpeplaani ministeeriumidele, mille kohaselt on eeskujulikust eelarvest tuleval aastal puudu 55,8 miljonit eurot ja 2016. aastal 59,7 miljonit eurot. Kui valitsuses on keegi uut nägu, siis on selleks justkui väljavahetatud mees. Vana porssis kärpija asemel teatas uus päikeseline Ligi, et ligi 200 miljoni jagu uusi lubadusi ei valmista mingit muret. Nii nagu buumiaegsetes kiirlaenureklaamides tuli nafta diivani seest, saab ka Rõivase valitsus samaaegselt langetada makse ja tõsta toetusi.

Aasta tagasi kirjeldas Raul Rebane Eesti erakondade baasmüüte. Uue valitsuse partnerite puhul on Reformierakonna uskumus see, et nad on asendamatud. Sotsid aga laenaksid raha, et osta kurbadele lilli. Üle kümne aasta külmutatud lastetoetused on selliseks kuluartikliks küll, mis inflatsiooni poolt olematuks sulatatud ja põhjustanud asjatut kurbust. Lasteraha tõstmiseks oleks olnud aga ka võimalus ilma eelarveauguta. Loobudes üheprotsendilisest tulumaksualandusest, saanuks enam panustada ka lasteaedadesse ja koolidesse, samas vajaduseta laenama hakata.

Tulumaksumäära vähendamisest protsendipunkti võrra võidab miinimumpalga saaja veidi vähem kui kaks eurot, keskmise palga saaja 7,49 eurot ning näiteks peaminister ligi 50 eurot kuus. Kingitusest kõige jõukamatele on kirjutanud ka ettevõtja Karli Lambot, kes omanikutulu teeniva inimesena saab vahevalitsuse langetatud tulumaksu tulemusena kingituseks järgmisel aastal kätte täiendavad 5000 eurot.

Lähimal ajal selgub kevadprognoos järgmiseks aastaks. Valitsuse tegevuskavas puudusid plaanid, kuidas maksumaksjaid juurde võita, maaelu elavdada või väljarännet peatada. Nende sõlmküsimuste eiramisel pole aga põhjust loota, et riigi toimimiseks vajalikud vahendid iseenesest tekivad. Aasta pärast on põhjust oodata, et uue  valitsuse sada päeva toovad märkimisväärsed muudatused, seni aga tuleb nentida, et on alanud harukordselt pikk valimiskampaania.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee