(KALEV LILLEORG)

Mõnd eestivaenulikku propagandat ja lausvalet edastavat telekanalit ära keelata pole internetiajastul mõistlik, ütleb kaitsepolitsei pressiesindaja Harrys Puusepp.

Leedu on Balti riikidest ainsana piiranud Vene telekanalite vaadatavust. Kas Eesti peaks minema sama teed?

Keelamine ei ole internetiajastul kuigi tõhus vahend takistamaks vaenuliku propaganda levikut. Mõjutustegevuse vastu aitab kõige paremini inimeste teadlikkus ja võime hinnata toimuvat adekvaatselt. See on tänini parim ja kõige toimivam vahend.

Kommentaariumides kohtame alatihti anonüümseid krõbedaid väljendeid kuni üleskutseteni likvideerida Eesti riik või tarvitada mõne isiku suhtes vägivalda. Kus on see piir, kui kaitsepolitsei sekkub?

Üleskutsetele konkreetsete inimeste suhtes vägivalda tarvitada reageerib pigem politsei, kui hindab ähvardust reaalset ohtu kujutavaks. Vaenu õhutamise paragrahv karistusseadustikus ongi jagatud politsei ja kapo vahel nii, et kapo uurib juhtumeid, kus inimesed on viga saanud või on tegemist juba vaenu õhutamise eest kehtivat karistust omavate isikutega. Lisaks on kaitsepolitsei menetleda ka vaenu õhutamine kuritegeliku ühenduse poolt. Kindlasti teeme selles valdkonnas politseiga koostööd.

Loomulikult hoiab kaitsepolitsei ennast kursis ühiskonnas toimuvaga ja analüüsib kogutud teavet. Vajadusel vestleme inimestega või ennetame muul moel võimalikku ohtu põhiseaduslikule korrale. Reaalse ohu korral sekkume resoluutselt.

Kas kapo on märganud viimasel ajal Venemaa propaganda intensiivistumist Eesti vastu?

Putini režiimi mõjutustegevus on Eesti, nagu ka teiste Nõukogude okupatsioonivõimu alt iseseisvuse taastanud riikide suunal käinud aastaid. Tegu on teadliku asjaajamisega oma välispoliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Selleks, et sellel tegevusel ka mõju oleks, ongi seda aastaid viljeldud. Ukraina suunal on muutunud see, et mõjutustegevust ei üritatagi enam peita pehme jõu sildi taha, vaid mõjutamine käib relvade toel ehk ühe kõva jõu võimalusega.

Eestivastasest uuest suunast või erilisest aktiivsusest pole põhjust rääkida, sama vana propaganda, kus lausvaled on segatud kokku pooltõdedega ning lastakse need ajaloolise tõena taaskasutusse. Eestivastast mõjutustegevust ei saa vaadelda lahus Ukraina ega ka teiste Euroopa riikide vastasest mõjutustegevusest. Venemaa propagandamasin käsitleb venekeelset diasporaad ühe või vähemalt ühendatava sihtrühmana, kelle arvamusega manipuleerides püütakse mõjutada nii Krimmi elanike suhtumist kui ka Eesti suguste riikide reaktsiooni ja edasisi otsuseid.

Millised on teie hinnangul meeleolud Eesti venekeelses elanikkonnas?

Eestis on olukord ju rahulik ja meeleolud rahumeelsed. Eesti julgeolek on täna tagatud paremini kui kunagi varem. Eesti julgeoleku osas on avalikkuses, nii eesti kui ka vene keeles väljendatud valdavat arusaama, et Eesti ja Ukraina olukord ei ole üks-üheselt võrreldav. Küll on meie Eesti inimestel suuresti erinevast inforuumist tulenevalt eri arusaamad Ukrainas toimunu kohta. Need, kes toetuvad oma arvamustes Venemaa propagandale, vajavad aega toimunu analüüsimiseks ja võrdlemiseks infoga, mida vahendab vaba ajakirjandus.


Jaga artiklit

7 kommentaari

P
Praktika on tõe kriteerium  /   20:29, 8. apr 2014
Arvestades milliseid tegelasi alates Jüri Pihlist on sinna palgatud siis imestada pole midagi...
K
kalev  /   13:24, 7. apr 2014
Peab mainima,et tõesti meie kanalitel ei ole eriti suvel midagi vaadata .

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis