Alati ei piisa sellest, et innukalt pintsli võtad ja pika päeva värvida vihud. Tihtipeale tuleb sel kombel tehtud töö õige varsti ümber teha, sest värvitavad pinnad vajavad sageli kruntimist. Lõppkokkuvõttes on kahju nii kulutatud ajast kui ka tuulde läinud rahast.

Seepärast: kui ise alati täpselt ei tea, mida kuidas teha, tuleks nõu küsida asjatundjatelt. Internetiajastul on see eriti lihtne, nõuandeid leiab netist igaks elujuhtumiks. Paraku jagavad seal asjatundjate kõrval häid nõuandeid ka "asjatundjad" – seepärast oleks näiteks värvitööde asjus tark otsida nõu ja abi värvitootjate kodulehekülgedelt.

Siinkohal aga põgus kruntimisspikker.

Miks mingi pind kruntvärvi vajab?

• Metallpind – kruntvärv aitab vältida roostetamist.
• Puitpind – krunditud pinnale nakkub viimistlusvärv paremini ja seda kulub vähem.
• Puitpinna oksakohad – kruntvärv ei lase vaiku välja imbuda.
• Seinad ja laed – enamasti on need kohati pahteldatud; kui jätta pinnad kruntimata, imavad pahteldatud kohad värvi teistmoodi kui muu aluspind ja värvitud pind võib jääda erineva läikega või laiguline.
• Nõrka krohvipinda tuleb kruntida parema nakkuvuse ja pinna tugevdamise eesmärgil alküüdkrundiga.
• Pinnad, kus on nikotiini- või niiskuselaigud, vajavad kindlasti erikrunti, et määrdunud kohad pinnavärvist läbi ei imbuks.
• Kruntimine võib olla vajalik ka näiteks ühelt värvitüübilt teisele üleminekuks (õlivärviga värvitud pind tahetakse üle värvida lateksvärviga jms).
• Kruntvärv imendub hästi, ühtlustab erinevate pindade poorsusi ja moodustab ühtlaselt nakkuva aluspinna. Kruntimine vähendab viimistlusvärvi kulu ja tagab kestvama tulemuse. 
• Alati tasub hoolega läbi lugeda ka peenike kiri värvipurgil: enamasti on etiketil kirjas info kruntimist vajavate pindade kohta. Kõhkluste-kahtluste korral tuleks aga häbenemata nõu küsida värvipoe müüjailt või mõnelt vilunud maalrilt.

Allikas: www.vivacolor.ee