Sageli keskendutakse treeningul küll kilomeetrite läbimisele või raskuste nihutamisele, kuid venitamiseks kipub pahatihti liiga vähe aega jääma või satub see sootuks ununema. Kergele venitamisele tasuks aga siiski iga trenni lõpus veidi aega võtta.

Kui vaatad õhtul telekat, võid ühendada meeldiva kasulikuga ning lemmikseriaali ajal oma lihaste eest hoolitseda. Miks venitamine kasulik on?

Venitamine aitab taastada ja säilitada head rühti. Venitamise käigus taastavad kanged lihased oma loomuliku pikkuse. Hea rühi seisukohast on eriti oluline venitada ala- ja ülaselja ning rinnalihaseid.

Neil, kes veedavad päevas tunde arvuti ääres istudes või näiteks autoroolis pikki vahemaid sõites, on sundasendist tingituna õlad ja pea ettepoole lükatud ning kaelapiirkond ebaloomulikust asendist pinges.

Venitamine vabastab pinged närvides ning vaigistab valu, mis võib samuti olla tingitud pikaajalisest sundasendis olekust. Kui kannatad alaseljavalude käes, tasub keskenduda puusapainutajate, reie tagaosa ning vaagnapiirkonna lihaste venitamisele.

Loomulikult ei tasuks unustada ka lihaste tugevdamist jõutreeninguga.

Kellele poleks tuttav lihasvalu! Venitamine parandab vereringet, mistõttu toitained jõuavad paremini lihastesse. See omakorda võib vähendada treeningu järgset lihasvalu.

Venitamine pole kasulik ja vajalik mitte ainult kehale, vaid ka vaimule. 10 minutit rahulikku venitamist-painutamist lülitab mõtted pingetest välja ja rahustab meelt.

See on aeg iseendale, pärast mida tunned end kindlasti paremini. Terve tunni kestvast jooga- või pilatesetreeningust saad veelgi rohkem energiat ning laed patareisid.

Venitamisega vabastad pingeid nii kehast kui vaimust.

Venitamine on hea võimalus lüüa kaks kärbest ühe hoobiga, kui vaatad õhtul päevauudiseid või lemmikseriaali.

Selle asemel, et diivanil midagi magusat või rasvarikast näksida, veeda need pool tundi hoopis oma keha eest hoolitsedes.

Kuidas venitada?

Venitamisele peaks eelnema kerge soojendus, sest tegemist on siiski koormusega, milleks tuleb lihased ette valmistada. Vastasel juhul võid ennast lihtsalt vigastada.

Tasub tähelepanu pöörata ka sellele, et mõlemad kehapooled saaksid võrdselt koormust.
Venitamisel peaks lihastes küll pinget tundma, kuid ära ületa valupiiri. Nii võid taas vigastuse tekitada.

Asendit tuleks hoida 10-30 sekundit ning venitust tuleks korrata paar-kolm korda.

Venitusasendis tuleks püsida liikumatult, keha vibutamata või "põrgatamata". Selline staatiline venitamine on kõige ohutum.

Jaga artiklit

2 kommentaari

M
miisu  /   15:41, 3. apr 2014
Alles oli siin, äkki Ringvaate saates, et venitamine on ajast ja arust - huvitav, keda uskuda?:O Ise kaldun pigem ikka venitusi pooldama.
I
Indigo  /   15:05, 3. apr 2014

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis