Eesti uudised

Krimmi-kriis ei pärsi riigikogu entusiasmi piirilepe Venemaaga kiiresti ratifitseerida (39)

Andres Põld, 3. aprill 2014 07:00
DAVAITE ŽITJ DRUŽNO!: Välisminister Urmas Paet (vasakul) ja tema Venemaa kolleeg Sergei Lavrov vahetavad äsja allkirjastatud piirileppeid ja nendega seonduvaid dokumente. Foto: AFP / Scanpix
Sündmused Krimmis pole muutnud riigikogu seisukohta võimalikult kiiresti ratifitseerida Venemaaga sõlmitud piirileping, seda hoolimata sellest, et samasuguse lepingu olemasolu ei kaitsnud Ukrainat Venemaa rünnaku eest grammigi.

"Ratifitseerimine on lähiajal kindlasti kavas," ütleb riigikogu väliskomisjoni keskerakondlasest aseesimees Enn Eesmaa.

"Senine suhtumine on, et tuleb hoida lahus Ukraina sündmused ning Eesti-Vene piirileppe sõlmimine, seega tahtlikku venitamistaktikat kindlasti rakendatud pole."

Reformierakonda kuuluv väliskomisjoni liige Imre Sooäär kinnitab samuti, et tänase seisuga ei ole mingit alust väita, et protsess edasi ei liigu või rakendataks venitamistaktikat. Piirileppe ratifitseerimise esimene lugemine peaks toimuma veel enne suve.

Eesti huvides

"Meie huvi ei ole seda protsessi kunstlikult venitada, samas kindlasti ei ratifitseeri riigikogu piirilepet ühepoolselt, ära ootamata Vene poole vastavaid samme," lisab Sooäär.

Eesmaa sõnul on parlamendis küll ka mõned inimesed, kes on tugevalt piirileppe ratifitseerimise vastu, kuid üldine suhtumine on, et parem kindel piir kui tinglik kontrolljoon.

"See, et Eesti saaks lõpuks oma idanaabriga vastastikku tunnustatud ja legaalselt kehtestatud piiri, on olnud pikaajaline ja tegelikult ka erakondadeülene eesmärk," lausub sotside fraktsiooni vastne esimees Karel Rüütli.

"Piirilepingu jõustamine on kindlasti Eesti huvides."

Valitsus on piirileppe omalt poolt kinnitanud ning ühtlasi on kõik riigikogu fraktsioonid lubanud ratifitseerimist toetada. Samas ei õnnestunud Õhtulehel kahe päeva jooksul saada teada IRLi fraktsiooni viimase aja seisukohta.

"Eesti nõuab teistelt Euroopa riikidelt, et tuleb olla Venemaaga karm Ukraina sündmuste valguses, ise jätab aga kasutamata suurepärase võimaluse näidata diplomaatiliselt oma hukkamõistu," leiab erakonna üks juhte Martin Helme.

"Seadustades vabatahtlikult Venemaapoolse anneksiooni Petserimaal ja Narva taga, anname otsese heakskiidu Moskva tegevusele Krimmis ja pole kahtlust, et Moskva seda nii just näebki."

Kahjulik tegevus

Seetõttu on piirileppe ratifitseerimine Helme sõnul praegu rumal, kahjulik ja pime tegevus. Pealegi on Venemaa tõestanud, et ei piiri- ega muud lepingud maksa talle mitte midagi, lisab Helme.

Oma vastuseisust piirileppe ratifitseerimisele on teatanud riigikogu liikmed Inara Luigas ja Andres Herkel. Selle vastu oli ka riigikogust asendusliikmena lahkuma pidanud Juku-Kalle Raid, samas täidab tema koha valitsuses piirileppe ainus vastane olnud endine põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Luigase kinnitusel lihtsalt ei sõlmita sõdiva maaga uusi piirileppeid. Raid ja Herkel tegid aga mõned nädalad tagasi avalduse, milles teatasid, et mistahes lepingu ratifitseerimine riigiga, kes on faktiliselt asunud toetama kriminaalseid ja terroristlikke rühmitusi teise riigi territooriumil, ei ole lihtsalt sünnis ja eetiline.

Valitsus kinnitas Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni Eesti-Vene riigipiiri lepingu ja Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu heaks 6. märtsil.

Valitsus kiitis lepingute eelnõud heaks mullu 23. mail. Eesti ja Venemaa välisministrid allkirjastasid lepingud tänavu 18. veebruaril. Lepingute jõustamiseks on vaja need lepingute põhjal ratifitseerida.

Peale selle on lepingud vaja ratifitseerida, kuna põhiseaduse järgi ratifitseerib riigikogu välislepingud, mis muudavad riigipiire ja välislepingud, mille rakendamiseks on vaja muuta Eesti Vabariigi seadusi.

Põhiseaduse alusel on Eesti maismaapiir määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega. Sõlmitavate lepingutega muutub Tartu rahu lepinguga määratud riigipiir.

Samal teemal

16.04.2014
Mihkelson: piirilepingute lõpp-hääletus toimub alles siis, kui Venemaa on jõudnud sama kaugele
16.04.2014
Kodanik nõudis riigikohtus piirilepingu tühistamist
05.04.2014
Ukraina presidendiks pürib 23 kandidaati
03.04.2014
NATO kindral hoiatab: Vene väed võivad tungida Ukrainasse

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee