Maailm

Soome professor: Venemaa ei võta Soomet isegi siis, kui pakutakse (68)

Toimetas Kristin Aasma, 2. aprill 2014 11:17
Soome välisminister Erkki Tuomioja (vasakul) ning Vene välisminister Sergei Lavrov kohtumisel Moskvas aprillis 2013.Foto: AP / Scanpix
Soome välispoliitika asjatundjad ja ajaloolased on seisukohal, et Venemaa ei taha Soomet isegi siis, kui pakutaks. Soome sobib Venemaale sellisena nagu ta on. Erinevalt endistest liiduvabariikidest puuduvad Soomes valele poole piiri jäänud rahvuskaaslased, keda venelased päästma tõttaksid.

Venemaa president Vladimir Putini endine nõunik Andrei Illarionov hoiatas eelmise nädala lõpul Svenska Dagbladetile antud intervjuus, et juhul, kui Putinit Ukrainas ei peatata, üritab ta Venemaaga liita ka Soome ja Baltimaad. Kuus aastat Putini nõunikuna töötanud Illarionovi sõnul tahab Putin Venemaa taastada ajaloolistes tsaariaegsetes piirides. Illarionov meenutas, et Putin olevat tihti öelnud, et bolševikud tegid suure vea.

Samal teemal

Soome välispoliitikaeksperte ja ajaloolasi Illarionovi väljaöeldu muretsema ei pane. Ilta-Sanomat kirjutab, et Soome välisministri Erkki Tuomioja sõnul kuulub see "metsikute spekulatsioonide sarja".

Soome professor Matti Klinge meenutab, et Venemaa võitis Soomega sõdides Talvesõja ning Jätkusõja, kuid sellest hoolimata ei hõivanud Venemaa kogu Soomet, vaid rahuldus 18. sajandi piiridega. "Venemaa ei võta Soomet isegi siis, kui pakutakse," arvab Klinge. Ta selgitab, et venelased ju teavad, et pinnaselt on Soome vaene maa ning loodusvarasid seal ei ole. "Ja soomlased on isemeelsed ning äkilised. Venelased on aga mõistlikud inimesed. Pole mõtet probleeme tekitada, kui pole midagi võita," mõtiskles professor.

Klinge jätkas soomlasi rahustavate mõttekäikudega öeldes, et venelastel on piisavalt tegemist idas ja lõunas, kus asuvad Venemaale ajalooliselt tähtsad ja rasked piirkonnad. Soome suunalt on Venemaale tähtis vaid Peterburi turvalisus. "Soome on Venemaa jaoks väärtuslik just sellisena nagu see on. Maa on rahulik. See toodab häid kaupu ja teenuseid," rääkis professor. Lisaks halveneksid Venemaa suhted Rootsi ja Saksamaaga, kui ta Soomet vallutama hakkaks.

Ajalooprofessor Jukka Korpela Ida-Soome ülikoolist ütleb, et venelaste aateks on abistada hätta sattunud rahvuskaaslasi. Soomes on Korpela sõnul hoopis teistsugune olukord kui endistes nõukogude vabariikides. "Siin ei ole viiendat kolonni ega venekeelset vähemust, kes oleks jäänud valele poole piiri," sõnas professor. Mis puutub väitesse, et Venemaa püüab taastada tsaariaegseid piire, siis ütleb Korpela, et "sellisel juhul võiksid nad hõivata Alaskagi".

Samal teemal

31.04.2014
Illarionov: Putin valmistub uueks maailmasõjaks
05.03.2014
Tuomioja: Venemaa soovib läbirääkimisi
21.02.2014
VENE OHT: Balti riikide julgeolek teeb läänele muret
17.02.2014
TV3 | Politoloog: Krimmi annekteerimine võib olla alles algus