Kommentaar

Rene Tammist | Õppetund Rootsist – kuidas saada hakkama Vene gaasita (4)

Rene Tammist, Eesti Taastuvenergia Koda, juhataja, 28. märts 2014 15:43
Foto: TOOMAS HUIK
Üks meie naaberriike – Rootsi – ajab läbi ilma maagaasita. Veelgi enam, Rootsil pole riiki katvat maagaasitaristut ning vaid vähesed Lõuna-Rootsi asulad ja ettevõtted saavad tarbida Taanist imporditavat maagaasi.

Viimastel nädalatel on rahvusvaheline kogukond analüüsinud Venemaa vastaste majandussanktsioonide võimalikkust ja mõju. Analüütikud on viidanud Venemaa suurele sõltuvusele nafta- ja gaasituludest. Jõuline alternatiivide otsimine Vene gaasile ja naftale on poliitilise tahte küsimus. Mida on meil tänases keerulises julgeolekusituatsioonis Rootsilt õppida? Seda, et taskukohase ja julgeolekut tagava energiaga varustatuse võib saavutada ka ilma maagaasita.

Ent tänane soodne olukord Rootsis ei ole olnud taeva kingitus. Rootsi pani põhimõttelistele ümberkorraldustele energeetikas aluse pärast naftakriisi ligikaudu 40 aastat tagasi. Ajendiks sai asjaolu, et Rootsi majandus sõltus suures ulatuses imporditavatest fossiilsetest kütustest ja oli seetõttu äärmiselt haavatav energiahindade kõikumisest maailmaturul.

Uus lähenemine toetus kolmele sambale: ulatuslik kaugküttevõrkude rajamine koos koostootmisjaamade rajamisega, ambitsioonikad energiasäästu standardid ja jõuline taastuvenergia arendamine. Täna moodustavad naftatooted 22% ja maagaas 3% Rootsi primaarenergiatarbimisest ning musta energia osa on Rootsis 28-liikmelises Rahvusvahelise Energiaagentuuri liikmeskonnas kõige väiksem. Samas on tänu rasketööstusele tegu ühe energiat enam per capita tarbiva riigiga.

2011. aastal vastu võetud kliima- ja energiaplaan näeb Rootsis ette 50% ulatuses taastuvenergia kasutamist aastaks 2020, maagaasi kasutamisest soojuse tootmises üldse loobuda ning aastaks 2030 loobuda musta energia kasutamisest transpordis.

Kuidas Rootsi ikkagi tagab taskukohase energiaga varustuse maagaasita?

Ligi 45% Rootsi elektrist toodetakse hüdroenergiast ja olulist, aga vähenevat osa mängib tuumaenergia. Kiiresti kasvab elektritootmine tuule abil (11%) ning märkimisväärne osa toodetakse bioenergiast. 2003. aastal loodud roheliste sertifikaatide kaubandusskeem on olnud oluline mehhanism, mis on viimastel aastatel taastuvenergia osa aidanud suurendada.

Maksud mõjutavad

Enamik soojusenergiat toodetakse taastuvatest allikatest: põhiliselt bioenergiast. Viimased mohikaanlased, kes kasutavad näiteks kütteõli kodude kütmiseks, saavad maksusoodustusi, kui nad otsustavad oma soojuse toota taastuvallikatest. Bioenergia kasutamine on sisuliselt maksuvaba. Investeeringutoetused aitavad aga bioenergia kasutamist suurendada kaugküttes. Väheolulised pole ka kütteõlile ja maagaasile rakendatavad kõrged aktsiisimäärad.

Rootsi näide on ühtaegu inspireeriv ja suundanäitav. Läbimõeldud ambitsioonikas lähenemine energia vallas on teinud riigist energiasäästu ja taastuvenergia lahenduste pakkujana globaalse haardega gigandi. Kodumaine ja puhas energiatootmine on loonud uusi töökohti ning vähendanud sõltuvust energiakandjate impordist. Meil on võimalik Rootsilt õppida. Veelgi enam, meil on võimalik Rootsi ja teiste ELi naabritega koostöös sõltuvust Venemaast vähendada ja Eesti energiajulgeolekut oluliselt parandada.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee