ÕhksoojuspumbadFoto: ARNO SAAR
Anna-Liisa Mets 28. märts 2014 11:15
Õhksoojuspumba paigaldamise järel avastatakse nii mõneski kodus üllatusega, et ehkki sellest loodeti küttekulude kahanemist, on elektriarve hoopis oluliselt suurem. Kas mugavus ongi ainus võit?

Õhksoojuspumba kasutamist ja hooldamist puudutavatele küsimustele vastab Kristjan Kalvik firmast Kodukliima Grupp.

Õhksoojuspump on vaieldamatult mugav, aga samas ka paras elektriröövel. Kellel õigupoolest on selle paigaldamisest kõige rohkem võita?

Kõik sõltub sellest, millist kütteviisi enne soojuspumba paigaldamist kasutati. Kui varem köeti elektriga, siis väheneb elektriarve ikka tuntavalt: küttele kuluv elektri osa väheneb kaks-kolm korda.

 

Kui varem kasutati näiteks õlikütet, siis vähenevad kulutused kütteõlile. Elektriarve kasvab mõnevõrra, kuid kokkuvõttes küttekulud langevad.

See, kes kütab näiteks oma metsa puudega, võidab siis peamiselt mugavuses – tuba on soe ka siis, kui ahju pole päev-kaks köetud.

Milline oleks sellisel juhul parim temperatuurivalik, mille juures pump tagaks elamises piisava soojuse, aga ei keriks elektriarvet lakke?

Üldiselt on nii, et mida madalam on etteantud temperatuur, seda vähem soojuspump elektrit kulutab. Soojuspumbad võimaldavad hoida ruumis temperatuuri vahemikus +18 kuni +30 kraadi.

Paljudel mudelitel on peal ka madala temperatuuri hoidmise funktsioon, näiteks +10 kraadi. Seda kasutatakse tavaliselt suvekodudes või hoonetes, kus pikemal ajal keegi ei viibi.

Eluruumis on mõistlik hoida temperatuuri 20−22 kraadi juures. Iga kraadi võrra temperatuuri tõstmine kergitab ka elektri kulu.

Kas puhumisvõimsus peaks pumbal olema pigem madal või on targem see just põhja keerata?

Mida väiksema kiirusega ventilaator töötab, seda vähem õhku käib läbi soojuspumba. Sellisel juhul võib küll saavutada elektri kokkuhoidu, kuid väljapuhutav soe õhk ei pruugi piisavalt levida ja kaugemal asuvad toad jäävad jahedamaks. Võib kasutada automaatseadistust, sel juhul valib seade ise puhumisvõimsuse.

Kui soovitakse, et soojus leviks kaugemale ja ühtlasemalt, tuleb siiski kasutada suuremaid puhumisvõimsusi. Õhuvool tuleks reguleerida nii, et soe õhk puhutakse kõigepealt alla, põranda suunas.

Kui pump on puldist välja lülitatud, aga vooluvõrguga ühendatud, võtab see ikkagi voolu. Kas oleks mõistlik see väljalülitamisel alati ka vooluvõrgust lahti ühendada?

See sõltub mudelist ja seadme kasutamissagedusest. Vanemad ja odavamad pumbad võtavad tõepoolest veidi voolu ka siis, kui on puldist välja lülitatud. Päriselt vooluvõrgust lahti ühendada tasub aga siis, kui seadet pikemat aega üldse tööle ei panda.

Kui pump siiski iga päev natukegi töötab, on sellega nagu autoga – allamäge võid küll peaaegu tasuta sõita, aga mäkketõusul kulutad selle võrra rohkem.

Mida veel peaks teadma, et õhksoojuspump töötaks kodus võimalikult efektiivselt ja samas rahakotisõbralikult – kas kasutaja saab selleks midagi ära teha?

Õhksoojuspumba siseosa tolmufiltrid tuleb hoida puhtad ning üle paari aasta oleks hea teha seadmele hooldust. Hoolduse käigus puhastatakse õhksoojuspumba siseosa soojusvaheti sinna kogunenud tolmust ja mustusest.

Pidevalt tuleb jälgida ka seadme välisosa olukorda. Jää või lumega kattunud välisosa ei saa välisõhust piisavalt soojust kätte. Vajadusel tuleb välisosa puhastada, et tagada õhu läbivool.

Käredama pakase korral ei pruugi soojuspump enam etteantud pinna kütmisega hakkama saada. Siis tuleb seadet lisaküttega toetada: kütta ka kaminat/ahju või keskküttega juurde kütta.

Kui ruumid on talvel täiesti maha jahtunud, siis tasuks need enne ahju või keskküttega soojaks kütta ja alles siis panna soojuspump soovitud temperatuuri hoidma.