ÄRIPARTNERID: Saksa suurkontserni Siemens tegevjuht Joe Kaeser kinnitas kohtumisel Vene presidendi Vladimir Putiniga, et hoolimata Krimmi liitmisest Venemaaga jätkab Siemens investeerimist Vene majandusse. Foto: AFP / Scanpix
Aadu Hiietamm 28. märts 2014 07:00
Venemaa on koondanud Ukraina piirile 30 000 sõdurit. Maailmas kardetakse, et Vladimir Putin valmistub vägede saatmiseks Ida-Ukrainasse. USA ja Euroopa Liit ähvardavad Venemaad majandussanktsioonidega. Saksa suure tööstuskontserni Siemens tegevjuht Joe Kaeser aga peab Ukraina kriisi lühiajaliseks turbulentsiks ja käis Moskvas Putiniga äriasju arutamas.

Venemaa president Vladimir Putin võttis Siemensi tegevjuhi Joe Kaeseri vastu kolmapäeva pärastlõunal Moskva lähedal Novo-Ogarjovo residentsis. Vene poolelt oli teiste seas kohal ka raudteejuht Vladimir Jakunin, kelle USA võimud eelmisel nädalal musta nimekirja paigutasid. Ajaleht Die Welt kirjutab, et Putin saabus kohtumisele tunnise hilinemisega.

Kolmas kohtumine

Joe Kaeser (Josef Käser) sai Siemensi tegevjuhiks mullu 1. augustil. Kolmapäevane kohtumine Venemaa presidendiga oli tal viimase viie kuu jooksul juba kolmas. Varem saadi kokku mullu 11. oktoobril Tuapses ja 11. novembril Verhnjaja Põšmas. Tuapses aitas Siemens moderniseerida naftatöötlemistehast ja Verhnjaja Põšmas osales veduritehase ehitamisel.

Üleeilsel kohtumisel kiitis president Vladimir Putin Siemensit, kes on Vene turul tegutsenud juba 160 aastat. 1853. aastal avas firma Peterburis oma esinduse.

2011. aasta lõpul lubas Siemens Vene majandusse investeerida miljard eurot. Sellest 800 miljonit on juba investeeritud. Mullu 30. septembril lõppenud majandusaastal kasvas Siemensi käive Venemaal 30% ja jõudis 2,17 miljardi euroni. Siemensi kogukäive oli eelmisel majandusaastal 76 miljardit eurot. Venemaad peab Siemens kasvavaks turuks ning kontserni bürood tegutsevad juba 30 linnas.

Putin lisas, et hästi sujub koostöö ka teiste Saksa kompaniidega. Venemaa ja Saksamaa kaubakäive oli mullu rekordiline – 75 miljardit dollarit. Putin rõhutas, et Venemaa soovib luua vastastikku kasulikuks koostööks soodsad tingimused. Ta tõi näiteks, et Siemens saab suurema osa oma kaupadest tarnida Venemaale ilma tollimaksuta.

Õnnitles Vene presidenti

Joe Kaeser õnnitles Vladimir Putinit Sotši taliolümpia suurepärase korraldamise eest. Ta meenutas, et ka Siemens andis selleks oma väikese panuse. Nimelt sõitsid nii võistlejad kui ka külalised Sotšis Lastotška rongidega, mis on Siemensi toodang.

Kaeser lubas, et Siemens jätkab nii tootmist Venemaal kui ka Venemaa industrialiseerimist. Ühtlasi avaldas ta lootust, et niisama edukalt nagu Sotši taliolümpiamängude korraldamisega, saab Venemaa 2018. aastal hakkama jalgpalli maailmameistrivõistlustega. Kaeseri sõnul annab Siemens nende suurvõistluste läbiviimisse oma panuse.

Kuna Joe Kaeser kohtus Vene presidendiga ajal, kui läänes soovitakse Venemaa suhtes Krimmi annekteerimise pärast sanktsioone rakendada, siis uurisid ajakirjanikud, kas see kokkusaamine oli ikka õige samm.

Kaeser vastas, sõit Moskvasse oli juba ammu planeeritud ning tema arvates pole mõistlik lühiajaliste turbulentside pärast muuta pikaajalisi planeeringuid. Siemensi tegevjuht nimetas Putini juures käimist lihtsalt kliendi külas­tamiseks. Pealegi kohtuti liidukantsler Angela Merkeli teadmisel. Merkel rõhutas kolmapäeva õhtul, et tal ei ole midagi selle vastu, kui Saksa firmad Venemaal äri ajavad.

Midagi halba ei näinud Kaeser ka kohtumises USA mustas nimekirjas oleva Vene raudteejuhi Vladimir Jakuniniga. Ta ütles telekanalile ZDF: "Me ei aja äri inimestega, kes juhuslikult firmasid juhivad, vaid ettevõtetega. Seetõttu on üksikisikud kõigi reeglite järgi teisejärgulised."

Siemensi tegevjuht ei olnud päri ka kriitikaga, et tema Moskvas käik on vastuolus lääne üldise poliitikaga, mis üritab Putinile selgeks teha tema käitumise lubamatust. "Kui hinnata mõne endise liidukantsleri kommentaare, siis ei ole ma sugugi üksi," rõhutas Kaeser.

Teatavasti on endised liidukantslerid Helmut Schmidt ja Gerhard Schröder esinenud avaldustega, et nad mõistavad Putini käitumist Krimmi kriisis.