Foto: TIINA KÕRTSINI
Karoliina Vasli, reporter 27. märts 2014 17:53
Marko on 30aastane tallinlane. Tal on magistrikraad sotsiaalteadustes ning ta töötab ühes reklaamibüroos. Ta on selle väljakutsega rahul. Ega ka palgal viga ole – ikka üle Eesti keskmise.

Ometi on Markol üks suur probleem. Ta on juba aastaid pidanud korterit üürima ega näe olukorrast ka väljapääsu. Ta jälgib närviliselt ülekuumenenud üüriturgu, kus omanikud küsivad utoopilisi hindu. Alles hiljuti pidi temagi leppima üüri tõusmisega 50 euro võrra.

Ratsionaalne inimene annaks nõu: sul on kindel sissetulek, võta laen ja maksa siis juba päris oma korteri eest. Üüriraha läheb ju tühja. Aga siin on ületamatu takistus - kust võtta kopsakas sissemakse pangalaenu tarbeks? Korraliku korteri puhul võib see olla 10 000 eurot või enamgi. Üür ja kommunaalid, kunagine õppelaen, muud väljaminekud – lihtsalt pole võimalik selle kõrvalt sukasäärde raha koguda. Alternatiiv oleks tagatis, aga sedagi pole käepärast. Vanemate korter on juba Marko vanema venna maja tagatiseks.

See on vaid üks näide. Tean paljusid 20-30ndates noori, kes tahaks päris oma kodu, aga neil pole selleks rahalisi võimalusi. Nii ollaksegi praktiliselt sundüürniku rollis. Ja korteriomanikud hõõruvad käsi, sest selliseid noori tuleb aina enam juurde, kes ei saa endale isegi laenu abil korterit osta. Kuna nõudlus ületab pakkumisi, kasseeritakse üürikate eest ulmelisi summasid. Näiteks küsitakse 200 eurot 16-ruutmeetrise minikorteri eest vanas ühikatüüpi majas, mis asub Mustamäe lõpus. Kesklinnas võib leida koguni 700-eurose üüriga ühetoalisi kortereid.