Maailm

G8 kuulutati Haagis surnuks (15)

Aadu Hiietamm, 26. märts 2014 07:00
ILMA VENEMAATA: Seitsme juhtiva tööstusriigi ja Euroopa Liidu juhid otsustasid Haagis korraldatud kriisikohtumisel, et nad ei osale juuni algul Sotšis G8 tippkohtumisel. Laua ääres istuvad Euroopa Ülemkogu president Herman Van Rompuy, Kanada peaminister Stephen Harper, Prantsuse president Francois Hollande, USA president Barack Obama, Saksa liidukantsler Angela Merkel, Jaapani peaminister Shinzo Abe, Itaalia peaminister Matteo Renzi ja Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso.Foto: Reuters / Scanpix
Seitsme juhtiva tööstusriigi juhid otsustasid esmaspäeva õhtul Haagis Hollandi peaministri Mark Rutte residentsis korraldatud kriisikohtumisel, et nad ei osale 4.-5. juunil Sotšis G8 tippkohtumisel, selle asemel saadakse ilma Venemaa esindajata kokku Brüsselis.

Seitse rikast tööstusriiki ? Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Kanada ja USA ? teatasid juba 3. märtsi öösel levitatud ühisavalduses, et nad peatavad kõik ettevalmistused 4.-5. juunile Sotšis plaanitud ühenduse G8 tippkohtumiseks, mille eesistuja on Venemaa president Vladimir Putin.

G8sse kuulub peale eelnimetatud seitsme riigi alates 1998. aastast ka Venemaa.

Samal teemal

Vladimir Putinit see hoiatus ei peatanud ning Krimmi liitmine Venemaaga viidi kiirkorras lõpuni. Niisuguses olukorras ei jäänud seitsmel juhtival tööstusriigil muud üle, kui loobuda Sotši tippkohtumisel osalemast.

Selle asemel kohtuvad Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Jaapani, Kanada ja USA juhid Brüsselis. Uus kohtumispaik on igati loogiline valik, sest Brüsselis asub Euroopa Liidu peakorter ja Euroopa Liidu tippjuhid on G8 kohtumistel seni osalenud vaatlejatena.

Ametlikult loobusid seitsme rikka tööstusriigi juhid esialgu vaid Sotši tippkohtumisel osalemisest. Samas kinnitati üksmeelselt, et Venemaa võetakse taas enda sekka alles siis, kui Krimm on Ukrainale tagasi antud.

Kuna keegi Haagis nõu pidanud seitsme rikka tööstusriigi juhist ei pea Venemaa loobumist Krimmist realistlikuks, siis tuleb nõustuda USA presidendi Barack Obama seisukohaga, et rühmitus G8 on nüüdsest ajalugu. Edaspidi jätkuvad kohtumised taas formaadis G7 ehk teisisõnu ilma Venemaata.

G8 täisikka ei jõudnud

Maailma juhtivate tööstusriikide liidrid kohtusid tollase Prantsusmaa presidendi Valery Giscard d´Estaing’i kutsel esimest korda 1975. aasta novembris Rambouillet’s.

Alustati kuuekesi G6 nime all.

Peale võõrustajate olid kohal Saksamaa, Itaalia, Suurbritannia, Jaapani ja Ameerika Ühendriikide juht. Seitsmenda riigina liitus aasta hiljem Kanada ja rühmitus sai nimeks G7.

Nüüdseks juba ammu maailmakaardilt kadunud NSV Liit sai Mihhail Gorbatšovi isikus esimest korda kutse tippkohtumisele 1991. aastal. Juhtivad tööstusriigid soovisid selle sammuga toetada NSV Liidu ja hiljem Venemaa reformipüüdlusi. Mihhail Gorbatšov ja tema järel Boriss Jeltsin kutsuti esialgu ainult maailmapoliitika arutelule.

Majandusasjust nendega ei räägitud. Siiski nimetati G7 juba 1998. aasta mais Birminghami tippkohtumisel ametlikult ümber G8ks.

Esimest korda osales Venemaa tollase presidendi Vladimir Putini isikus täiesti võrdväärse partnerina kõigil tippkohtumise nõupidamistel 2001. aastal Itaalias Genovas.

Seega sündis G8 alla 16 aasta tagasi ning täieaealiseks ei saanudki, sest alates esmaspäeva õhtust tegutseb G8 asemel taas G7.

Arvestades demokraatia vähikäiku Venemaal, on osa poliitikuid kutsunud juba aastaid üles Venemaad välja arvama G8 koosseisust. Nende arvates ei saanud G8 tippkohtumist praeguses formaadis tõlgendada muudmoodi kui maailma võimsaima organisatsiooni toetusena Venemaa juhtkonnale, kes on asunud kodanikuõiguste, õigusriigi põhimõtete ja sõnavabaduse rikkumise teele.

Tasub meenutada, et ka Eesti president Toomas Hendrik Ilves küsis juba 4. juunil 2007 Prahas peetud konverentsil "Demokraatia ja julgeolek: põhiväärtused ning toimivad lahendused": "Kui see on tõsi, et demokraatiad ei sõdi üksteisega, siis mida põrgut teeb G8s riik, mis ähvardab oma tuumaraketid Euroopa pihta suunata? Mis võiks küll olla põhjuseks, miks Venemaa selline käitumine tema liikmelisust kuidagi ei mõjuta?"

Napp seitse aastat pärast Ilvese küsimust sai Venemaa väljaarvamine G8st teoks. Lääs ei soovi Venemaad siiski täielikult isoleerida ning kõiki sildu ei põletata. Koostööd Venemaaga jätkatakse formaadis G20.

Vene välisminister Sergei Lavrov üritas G7 värsket otsust ilusamaks rääkida. Ta ütles, et keegi ei saa kedagi G8 ühendusest välja arvata, sest tegemist on mitteametliku klubiga.

USA eksvälisminister hoiatab

Ameerika Ühendriikide endine välisminister Colin Powell ütles Washingtonis ärikonverentsil, et USAl tuleks Venemaa vastu suunatud majandussanktsioonide rakendamisega ettevaatlik olla, vahendab Kauppalehti.

Powell selgitas, et olles välisministrina Vene presidendi Vladimir Putiniga kokku puutunud, ei ole tal illusioone tema suhtes.

Eksvälisministri arvates tuleb tunnistada tõsiasja, et Putin on rahva seas hinnatud Vene president, kes teeb asju, mis ameeriklastele ei meeldi, kuid millele sanktsioonidega vastamisel tuleks ettevaatlik olla, sest ka Putinil on pikk nimekiri võimalikest USA vastastest sanktsioonidest.

Samal teemal

25.03.2014
Vene välisminister: G8-st väljaheitmine ei ole suur tragöödia
22.03.2014
Lääs peab Venemaaga sanktsioonidesõda
20.03.2014
Rühmitus G7 karistab Venemaad