Eesti uudised

ESTCube-1-st filmi tegev Kilmi: draamat on selles kõvasti 

Kristjan Roos, kristjan.roos@linnaleht.ee, 25. jaanuar 2013 00:00
Jaak Kilmi võtab filmilindile jäädvustada Eesti teadusloo üht uhkemat projekti. Foto: TIINA KÕRTSINI
Esmaspäeval avalikkusele esitletud Eesti esimesest satelliidist ESTCube-1-st ja selle kosmosesse lennutamisest väntab Jaak Kilmi dokumentaalfilmi. Tegijate sõnul peaks see tulema kerge ja meelelahutuslik.

Kilmi tunnistab, et dokumentaalfilmi tegemise idee sündis tudengisatelliidi projekti juhendajal, Tartu ülikooli dotsendil ja Tartu observatooriumi vanemteaduril Mart Noormal. “Üldiselt ei ole ma teinud projekte, mis on teiste mõtted. Seetõttu võtsingi asja algul ettevaatlikult. Nüüdseks oleme jälginud Tartus ja Tallinnas satelliidi viimaseid vibratsiooniteste. Ja seal oli draamat ja kriise küll,” tunnistab Kilmi. Praegu ei oska ta veel öelda, kui pikk film tuleb.

Lähiajal ootavad Kilmit ja tema meeskonda ees pikemad intervjuud satelliidi tegijatega.

ESTCube-1 projektis on osalenud kokku üle saja üliõpilase Tartu ülikoolist, Tallinna tehnikaülikoolist, Eesti lennuakadeemiast ning Eesti maaülikoolist. Projekti juhendavad Tartu observatooriumi teadlased ja Tartu ülikooli õppejõud.

Kilmi on varem viidanud projekti eestvedaja Mart Noorma jutule, mille kohaselt ühes Tartu ülikoolis tehtud küsitluses selgus, et 72 protsenti füüsika- ja arvutitehnika tudengitest olid läinud eriala õppima lapsepõlves vaadatud ulmefilmidest saadud innustuse tulemusena. Küllap võib ka Eesti esimese satelliidi teekonnast rääkiv film mõjuda tulevastele teadlastele inspireerivalt. Kilmi jääb siiski reserveerituks, sest lõpuks on see, millest keegi saab inspiratsiooni, väga erinev. „Selles filmis on drive’i. Ja ma tahaks seda teha võimalikult kergelt ja meelelahutuslikult,” tunnistab filmimees. 

Erakordne missioon

*Eesti tudengite satelliit ESTCube-1 on erakordne ka teadusliku missiooni poolest: Soome ja Saksa partneritega katsetatakse sellel uudset, Soome meteoroloogiainstituudi teadlase Pekka Janhuneni leiutatud elektrilist päiksepurje.

*Katsetatav tehnoloogia võib tulevikus aidata kaasa kiirete planeetidevaheliste lendude arendamisele ja kosmoseprügi likvideerimisele. Suurejoonelist missiooni kandva kõrgtehnoloogilise kuupsatelliidi mõõdud on 10×10×10 sentimeetrit ja kaal veidi üle kilo.

*Satelliidi juhtimiskeskus hakkab asuma Eesti sisulises kosmosekeskuses – Tartu observatooriumis.

*Projekt on saanud tuge Eesti ettevõtetelt ja teadusasutustelt.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee