Katrin Lusti blogi

Taaskasutamise rõõm (20)

Katrin Lust, 24. märts 2014, 19:39
Pildil on sõbranna ja ilublogija Grete Link, kes sellelt turult samuti tühjade kätega koju ei läinud. Erakogu
Juba mitmeid aastaid fännan igasuguseid second hand ja vintage poode. Mulle meeldib otsida ja otsida ning siis leida midagi, mis mu tuju tõstab, kuid mis maksab kordades vähem kui poes.

See on selline omamoodi kummaline sõltuvus. Ühest küljest tahad shopata, aga teisalt säästa. Ja kui see asi lõpuks käes on, siis tabab mind erakordne eufooriatunne selle üle, et olen suutnud ostmise juures raha kokku hoida.

Viimasel ajal teen palju tööd ja shoppamiseks eriti aega ei jää. Minu vintage shopingud ja otsingud muutuvad kahjuks üha harukordsemaks nähtuseks ja tavaliselt on mul aega endale midagi osta vaid reisil olles.

Kuna teen ajakirjaga Buduaar natuke koostööd, siis sattusin hiljuti esimest korda nende taaskasutusturule, mis toimus Tallinna Näituste messikeskuses.

Teel sinna tabasin end üsna snoobilt mõttelt, et nagunii ei suuda mind selle turu peal miski üllatada. Olen siiani harjunud oma vintage shoppingut tegema Londonis või Buenos Aireses. Tallinnas on vaid paar poodi, mida usaldan ja külastan.

Olin eneselegi aru andmata mõttes nii kõrk, et ma ei võtnud pangaautomaadist isegi mitte sularaha välja- sest ma ju nagunii ei osta sealt midagi! Lähim sularahaautomaat Buduaari turule oli aga Pirita Selveri juures, mis asus kilomeetreid eemal.

Läksin kohale, rääkisin natuke tüdruktega juttu ja tegin siis turu peal väikese jalutuskäigu. Ja oh seda imet! Leidsin ühe blondi armsa tütarlapse juurest imeilusad Gucci kingad, millesse me hetkega armusin. Silm jäi peale ka ühele ilusale kotile ja litritega õhtukleidile. Neid asju ei müünud kuulsused, vaid tavalised kaunid eestlannad. Ja neil oli neid ilusaid asju nii palju! Rohkemgi kui Londonis, Pariisis või Milaanos.

Meie naistel on erakordselt hea maitse ning mul ei jäänud muud üle kui pidin oma kõrgid mõtted sellest, et ma Buduaari turu pealt endale nagunii midagi ei leia, tagasi võtma. Lisaks sellele olid eestlannad, kes selle turu peal oma asju müüsid äärmiselt sõbralikud, abivalmid ja toredad.

Tänu sõbrannale, kes oli nõus raha laenama lahkusin selle turu pealt kellegi vanade kingade, koti ja kleidiga ning olin kui seitsmendas taevas.

Tabasin end soojalt mõttelt, et eestlased ikka oskavad üllatada.

Taaskasutus on tore ja ilusad asju leidub meie naiste kappides palju, mida vahetada. Lisaks sellele meeldib mulle mõte, et kogu selle tegevuse juures on võimalik säästa ka loodust ning peatada see uute asjade tarbimine, juurde tootmine ja ära viskamine.

Kellegi vana on alati kellegi uus! Mina olen väga õnnelik!

20 KOMMENTAARI

h
H. 12. aprill 2014, 19:06
Ei saa sa kasutatud asjast mingit õnnetust ja haigust. Ese tuleb negatiivsest puhastada peale ostu ja seda peab ka teadma, kuidas seda teha.
e
exkass 8. aprill 2014, 00:32
kommenteerin minule eelneva kommenteerija arvamust:
Esiteks, halvad inimesed ei anneta…ja kas neil uutel riietel, millede valmimisele on aidanud kaasa üliodav lapstööjõud kannab positiivset energiat? Mu meelest mitte...
Loe kõiki (20)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee