Maailm

Lääs peab Venemaaga sanktsioonidesõda (24)

Aadu Hiietamm, 22. märts 2014 10:32
TEHTUD: Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas eile Kremlis Vene parlamendi ülemkoja spiikri Valentina Matvijenko ja alamkoja spiikri Sergei Narõškini juuresolekul dokumendid Krimmi ja Sevastopoli võtmisest Venemaa koosseisu. Nii Matvijenko kui ka Narõškin on eilsest Euroopa Liidu mustas nimekirjas.Foto: AFP / Scanpix
Vene parlamendi ülemkoda toetas eile ühel häälel Krimmi ja Sevastopoli ühinemist Venemaa Föderatsiooniga. Alamkoda oli seda teinud päev varem. Oma allkirjaga kinnitas eile need dokumendid Venemaa president. Lääneriigid üritavad Venemaad survestada sanktsioonidega, kuid Vene välisminister Sergei Lavrov ütles oma USA kolleegile John Kerryle, et Moskva jääb endale kindlaks.

Ameerika Ühendriigid ja Euroopa Liit rakendasid esimesed sanktsioonid esmaspäeval. Ameerika Ühendriigid külmutasid siis 11 inimese varad. Euroopa Liit kandis musta nimekirja 21 inimest, kellele kehtestati esialgu pooleks aastaks viisakeeld ja kelle varad külmutati.

Neljapäeval ratifitseeris Venemaa parlamendi alamkoda – riigiduuma – 445 poolthäälega lepingu Krimmi ja Sevastopoli ühinemisest Venemaa Föderatsiooniga. Ainsana hääletas vastu erakonna Õiglane Venemaa saadik Ilja Ponomarjov.

"Täna tegi Venemaa tohutu vea, mis võib osutuda traagiliseks nii vene ja ukraina vennalikele rahvastele kui ka kõikide slaavi rahvaste ühtsusele ning rahvusvaheliste suhete süsteemile tervikuna. Meie praeguste vigade eest maksavad tulevased põlvkonnad," põhjendas Ponomarjov sümboolset vastuhäält oma blogis.

Obama dirigeerib

Samal teemal

Paar tundi pärast riigiduuma otsust tuli mikrofoni ette USA president Barack Obama ja teatas, et sanktsioneeritavate nimekirja lisati veel 19 kõrget ametnikku, ärimeest ning Venemaa suuruselt 15. pank Bank Rossija ja selle juht.

Rossija pangas hoiavad oma raha paljud Vene tippametnikud ja president Vladimir Putini lähikondlased.

Sanktsioneeritavate Ühendriikides asuvad varad külmutati ning USA ettevõtetel keelati nimekirja kantutega äritehingud. Väärib tähelepanu, et Barack Obama juhindus musta nimekirja täiendamisel Vene opositsiooni ühe juhttegelase, koduarestis viibiva Aleksei Navalnõi soovitustest, mida ta jagas ajalehes New York Times avaldatud kirjutises "Kuidas karistada Putinit".

Navalnõi juhtis tähelepanu sellele, et esmaspäeval Washingtonis ja Brüsselis musta nimekirja pandud inimesi ei saa pidada mõjukateks, ning kutsus karistama Putini siseringi ja sellega seotud ärimehi. Vene telekanal tembeldas Navalnõi seepeale USA Luure Keskagentuuri (CIA) agendiks.

Barack Obama kandiski seejärel uute sanktsioneeritavate nimekirja mitmed Putini lähikondlased nii Kremlist kui äriringkondadest.

Venemaa vastus tuli kiiresti. Neljapäeva õhtul teatas sealne välisministeerium, et kehtestas sissesõidukeelu üheksale USA poliitikule.

Need on senati enamuse liider Harry Reid, esindajatekoja spiiker John Boehner, senati väliskomisjoni esimees Robert Menendez, senaatorid John McCain, Mary Landrieu ja Daniel Coatsi ning president Obama nõunikud ja abid Caroline Atkinson, Daniel Pfeiffer ja Benjamin Rhodes.

Terava keele poolest tuntud senaator John McCain viskas nalja, et tal tuleb sanktsioonide pärast loobuda kevadpuhkusest Siberis, Gazpromi aktsiatest ja salakontost Moskvas. Tegelikult ei ole tal muidugi Venemaal mingeid varasid.

Euroopa Liit käitub leebelt

Venemaa president Vladimir Putin andis aga eile teada, et avab USA sanktsioonide alla langenud Rossija pangas esmaspäeval isikliku konto, ja andis korralduse kanda edaspidi oma palk sinna.

Riigipea lisas, et Moskva hoidub esialgu USA sanktsioonidele uute karistusmeetmetega vastamast, kuigi oli sellega ähvardanud.

Reede öösel jõudsid Euroopa Liidu 28 liikmesriiki Brüsselis tippkohtumisel kokkuleppele, et 21 inimesest koosnevat musta nimekirja täiendatakse veel 12ga. See samm on siiski tagasihoidlik, sest uute nimede seas pole ühtki suurärimeest. Nimekirja kantud ei saa nüüdsest sõita näiteks Londonisse, Nice’i, Costa del Soli, Küprosele või ka Tallinna. Veel otsustas Euroopa Liit ära jätta 3. juuniks planeeritud tippkohtumise Venemaaga ning samuti kõik liikmesriikide kõrgetasemelised kohtumised Venemaaga.

Euroopa Liidu juhid andsid Brüsselis mõista, et olukorra edasisel teravnemisel (selle all mõeldakse Vene vägede sissetungi Ida- ja Lõuna-Ukrainasse) ollakse valmis kehtestama ka majandussanktsioone.

Järgmisel nädalal tuleb Euroopasse USA president Barack Obama, kes on samuti lubanud, et vajadusel kehtestab ta Venemaa vastu majandussanktsioonid. Obamal on seda teha märksa kergem kui Euroopa Liidul, kus tuleb arvestada 28 riigi arvamuse ja huvidega.

Surve alla langenud Venemaa otsustas jõuliselt pigistada Ukrainat. Eile teatas Vene valitsus, et Ukrainal tuleb hakata maagaasi eest maksma täishinda. Lisaks nõutakse Kiievilt juba saadud gaasi eest juurde 11 miljardit dollarit.

 

EL ja Ukraina allkirjastasid lõimumisleppe

Euroopa Liit ja Ukraina allkirjastasid reedel Brüsselis assotsiatsioonileppe poliitilise osa.

"ELi ja Ukraina assotsiatsioonileppe poliitilise osa allkirjastamine sümboliseerib meie suhete tähtsust ja tahet nendega edasi minna," ütles ELi president Herman Van Rompuy Twitteri vahendusel. Ukraina poolt andis allkirja peaministri kohusetäitja Arseni Jatsenjuk.

Assotsiatsioonilepe täiskujul hõlmab paljusid valdkondi, nagu majanduslik lõimumine, õigussüsteemi reform ning tarbijate õiguste ja keskkonna kaitse.

Eile allkirjastati 1200-leheküljelise dokumendi seitsmest peatükist kolm ja preambul.

 

Ajaleht Bild soovitab

Saksamaa kõige suurema lugejaskonnaga ajaleht Bild hindas Euroopa Liidu seniseid sanktsioone Venemaa vastu leebeteks ning soovitas kuut tõhusamat abinõud.

1. Võtta Venemaalt 2018. aasta jalgpalli-maailmameistrivõistlused ning ka sügiseks Sotši planeeritud vormel-1 etapp.

2. Saata Venemaa suursaadikud Euroopa Liidu liikmesriikidest välja.