Maailm

VENE OHT: Balti riikide julgeolek teeb läänele muret (49)

Aadu Hiietamm, 21. märts 2014 07:00
MURES: USA endise välisministri Hillary Clintoni sõnul saab Vene president Vladimir Putin Krimmis kasutatud argumente laiendada mitte üksnes Ukraina teistele osadele, vaid ka osale Eestist, Leedust ja Lätist.Foto: Reuters / Scanpix
Krimmi kiirkorras liitmine Venemaaga sunnib lääneriike muretsema Balti riikide julgeoleku pärast. Mitu nimekat poliitikut on hoiatanud, et Venemaa võib tulevikus üritada rünnata ka Balti riike.

Vene president Vladimir Putin alustas piiride muutmist Euroopas sümboolselt Krimmist, kus Jossif Stalin, Winston Churchill ja Franklin Delano Roosevelt 1945. aasta veebruaris peetud Jalta konverentsil jaotasid ära Teise maailmasõja järgse Euroopa ja Aasia.

"Argumente, mida Putin kasutab (Krimmis) - et sealsed elanikud on etnilised venelased, venekeelsed inimesed ning territoorium on alati olnud Venemaa osa -, saab laiendada peale Ukraina teiste osade ka osale Eestist, Leedust, Lätist, aga ka Transnistriale," ütles Ameerika Ühendriikide eelmine välisminister ja demokraatide võimalik kandidaat 2016. aasta presidendivalimistel Hillary Clinton.

Samal teemal

McCain: jälgige Moldovat ja Lätit

Talle sekundeeris vabariiklasest senaator John McCain, kes hoiatas, et Venemaa võib Ukraina järel astuda agressiivseid samme ka mujal Euroopas, eriti Moldovas ja Lätis.

"Moldova on riik, millel tuleb edaspidi silma peal hoida," vahendab BNS senaator McCaini sõnu telekanali Fox News saates "Happening Now". Ta lisas, et Moldova ei ole NATO liige ning Transnistrias viibivad Vene väed. "Juba tehakse seal avaldusi, milles kutsutakse Venemaad appi," rõhutas McCain. Tasub meenutada, et 1990. aastal Moldovast lahku löönud Transnistrias toimus juba 2006. aastal rahvahääletus ja 97,2% valijatest soovis selle tunnustamata vabariigi ühinemist Venemaaga. Vene riigiduuma tunnistas rahvahääletuse küll legitiimseks, kuid ei rutanud Transnistriat Venemaaga liitma, nagu tegi seda vaid kaks päeva pärast referendumit Krimmiga.

USA lubab kaitset

Senaator John McCain vihjas oma teleesinemises ka, et Putin võib kasutada Krimmiga analoogset strateegiat Lätis, mille elanikkonnast arvestatava osa moodustavad etnilised venelased. "Ma ei oska öelda, kui kaugele ta võib minna. See sõltub USA ja Euroopa vastusammudest, mis on seni olnud uskumatult nõrgad," nentis veteransenaator, keda tuntakse Vene presidendi karmi kriitikuna.

USA president Barack Obama ja NATO tervikuna on välistanud Krimmi kriisi taustal sõjalise sekkumise, sest Ukraina ei ole NATO liige. Küll aga kuuluvad NATOsse Eesti, Läti ja Leedu.

Teisipäeval Varssavis Poola juhtidega ja Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvesega ning kolmapäeval Vilniuses Läti presidendi Andris Berzinšiga ja Leedu riigipea Dalia Grybauskaitega kohtunud USA asepresident Joe Biden ütles, et Ameerika Ühendriigid seisavad vankumatult kõigi NATO liitlaste taga. "NATO leppe 5. artikkel on puutumatu. Selle alusel vastame me igale agressioonile NATO liitlase vastu," lubas ta.

Need on ilusad sõnad, kuid nende tõeline väärtus selgub reaalses kriisiolukorras.

Saksa ajakirjanduses kaheldakse Balti riikide kaitsmise võimalikkuses

Vene ohust Lätile kirjutas kolmapäeval Spiegel Online’is avaldatud kolumnis

"Lääne tõelised majandussanktsioonid tekitavad Venemaale suurt kahju, kuid need võivad samuti eurokriisi uuesti lõkkele puhuda ja Euroopa lõhestada," arvab Münchau.

Ta hoiatas, et majandussanktsioonide rakendamisega võib lääs provotseerida Putinit agressioonile Baltikumis. Münchau tõi näitena Läti, kus venelaste osa rahvastikus on umbes 30%.

"Erinevalt Ukrainast on Läti NATO,

Euroopa Liidu ja eurotsooni liige. Läti valitsus saab territoriaalse konflikti korral taotleda NATOlt sõjalist abi. See teeb Lätis sekkumise Putinile vähemalt praegu riskantseks. Kui aga tal peaks õnnestuma lääneriigid sanktsioonide rakendamisel jagada, siis olukord muutub. Kas lõhestunud lääs ikka hakkab Läänemere teises ääres asuva väikeriigi pärast riskima uue finantskriisi puhkemisega? Ja seda veel ajal, kui möödub sada aastat Esimese maailmasõja puhkemisest," arutles Münchau.

Tema ütles telekanali ARD uudistesaates, et Balti riigid eksisteerivad ainult Moskva tahtest.

"Üks näide: kui venelased tunnevad end Eestis surutuna, siis on seal suhteliselt lihtne sekkuda nagu Osseetias või praegu Krimmis. Ning seda täiesti sõltumata sellest, kas Balti riigid on NATO riigid või mitte. Kui Venemaa tahab, siis lõpetavad Balti riigid mõne tunni jooksul eksisteerimise," rääkis Johannes Posth.

Ajalehe Die Welt kolumnist Jacques Schuster tõdes juba päev enne rahvahääletust, et Krimm on kaotatud, sobib see meile või mitte. Ka tema juhtis tähelepanu Balti riike varitsevale ohule ning kutsus USA presidenti Barack Obamat ja tema Euroopa liitlasi lääneliitu kuuluvaid Balti riike kaitsma samasuguse otsusekindlusega nagu Berliini või Bostonit.

Euroopa Liit kavandab esialgu Venemaa suhtes uusi sanktsioone. Need selguvad täna Brüsselis lõppeval tippkohtumisel. Saksamaa liidukantsler Angela Merkel ütles eile parlamendis tehtud valitsusavalduses, et EL laiendab inimeste ringi, kelle pangakontod külmutatakse ja kellele määratakse viisakeeld. Kui ka uued sanktsioonid tulemusi ei anna, siis ollakse edaspidi valmis rakendama ka majandussanktsioone.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee