Kommentaar

Kommentaar | Eesti pole Ukraina, Ida-Virumaa pole Krimm (20)

Andres Herkel, MTÜ Vaba Isamaaline Kodanik esimees, 20. märts 2014, 18:24
Foto: ARNO SAAR
Mis saab, kui venelased üle piiri tulevad? Kui Putini ukaasiga ehitatakse uued sillad üle Narva jõe, nagu see oleks Kertši väin, et ikka mitu tanki saaks kõrvuti sõita? Kas Euroopa Liidu piir tõstetakse paarkümmend kilomeetrit lääne poole või tehakse üldse lahti? Mis maa see siis on?

Kui Krimmi analoogiasse kõvasti sisse elada, võivad sellised küsimused tekkida. Olukord on tõsine, kuid paanikaks pole põhjust. Eesti piiri pole niimoodi võimalik ületada. Siiski tuleb ümber vaadata senised ohuhinnangud ja teha endile selgeks, milleks tuleb eri arengute korral valmis olla.

Venemaa tegevust naaberriikide morjendamisel iseloomustab selge käekiri. Külmutatud konfliktide tekitamine ja nende kaudu naaberriikide haavatavaks muutmine kuulub sellesse arsenali juba ammu. Seega ei tohiks Krimmiga juhtunu väga üllatav olla. Uudne on eeskätt häbematuse aste. Nii varjamatut rahvusvahelise õiguse rikkumist oli varem raske ette kujutada ning siitpeale paistavad kõik ohud ja riskid suuremad.

Teiseks kasutatakse riikide nõrgestamiseks nende sisevastuolusid. Kui kusagil tekib ühemõtteliselt läänesuunaline areng, siis leitakse ikka mõni vana kommunist või noorem diktaatorihakatis, kelle abiga demokraatiale kaikaid kodarasse visata. Selles osas on Eesti, Läti ja Leedu siiski turvalisemas staatuses.

Ma tõtt-öelda ei uskunud, et Venemaa läheb Krimmi Ukrainast eraldamise peale välja. Miks? Aga sellepärast, et Krimmi eemaldamine jätab venemeelsed jõud Ukrainas märksa nõrgemasse olukorda kui seni. Euroopasuunaline poliitika pälvib seda enam toetust. Järelikult on kogu arvestus niisugune, et pärast Krimmi jõhkrat ülevõtmist pole venemeelsel tiival Ukraina sisepoliitikas vähegi demokraatiat meenutavate vahenditega enam midagi teha.

Kas Venemaa lepib sellega? Ilmselt mitte. Tõenäoliselt keskendub edasine destabiliseerimisprogramm Ida-Ukrainale ja Odessale ehk piirkondadele, kus vene rahvusest elanikkonna osa on suur. Tekitatakse keskvõimule allumatuid regioone, mis hoiavad Ukrainat pingeseisundis.

Mida arvata tõigast, et välisuudistes on Vene diplomaadi suu läbi ühte seotud venekeelse elanikkonna olukord Ukrainas ja Eestis? Ajakirjandus muutis analoogia veel teravamaks, kui see algselt esitatud oli. Ohu teadvustusena oli see isegi hea. Nüüd on isegi väga naiivsel lääne poliitikul raske tõsiselt võtta juttu venekeelse elanikkonna õiguste rikkumisest Balti riikides. See jutt on ähvardus, ei muud.

Sellises julgeolekuolukorras peab Eesti valmis olema kõigiks võimalikeks arenguteks. Näiteks võib juhtuda mõni provokatsioon, mille eesmärk on näidata ka Eestit ebastabiilse riigina, kahjustada investeerimiskliimat jms. Ent see pole Krimmi stsenaarium.

Poliitiliselt teeb Moskva panuse Keskerakonna esimehele Edgar Savisaarele. Tema viimased avaldused tõestavad seda selgemini kui kunagi varem. Niipea aga, kui pinged eskaleeruvad, viib see kergesti Keskerakonna lagunemisele. See võib olla tõsisem kui senine kildude lahkulöömine.

Ida-Virumaa väärib tähelepanu

Mida Eesti tegema peab? Kerglast suhtumist riigikaitsesse on juba vähemaks jäänud. Tõmblemine teemal, et vaat nüüd tuleb tegelda tõelise integratsiooniga, teha seda rohkem, paremini ja kaasavamalt, paneb pisut muigama. Esiteks pean meie seniseid kodakondsus- ja keelepoliitika põhimõtteid õigeks. Kõige muu kohta ütleks, et vabandust, miks me sellele alles nüüd mõtleme?

Rahvusringhäälingu töö venekeelse auditooriumiga on nõrk. Me ei suuda Vene propagandakanalitega laial rindel konkureerida, küll aga on võimalik hoopis rohkem pildile tuua näiteks Narvas või Kohtla-Järvel toimuvat. Nii hakkavad sealsed inimesed mõistma, et nende mured ja igapäevaelu läheb Eestile korda.

Meie üks õnnestumisi on Tartu Ülikooli Narva kolledž. Samas tehti suur viga, kui Narva-Jõesuust viidi ära piirivalve õppekeskus. Eesti riigi kohalolek vähenes märgatavalt. Jutt sisekaitseakadeemia viimisest Narva on ebarealistlik ja selle asemel tuleks astuda väiksemaid, kuid teostatavaid samme. Mitme ministeeriumi arengukavas on selle kohta häid mõtteid, kuid neid pole vahepealsetel aastatel tõsiselt võetud.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee