Pokker

Pokkeriäss Madis Müür: "Pokker on nagu äri: tuleb teha plaan ja sellest kinni pidada!" (3)

Juhan Mellik, 20. märts 2014 11:31
Pokkerimängija Madis MüürFoto: STANISLAV MOSHKOV
«Pank mulle laenu ei anna, pole mõtet üritadagi,» muigab valitsev Eesti pokkerimeister Madis Müür. Ilma püsiva ja «korraliku» tööta elukutseline mängur on finantsasutuse jaoks lihtsalt liiga suur risk. Ent kui arengud kulgevad senises vaimus – paari kuu eest võitis Müür Bahama pokkeriturniiril üle 400 000 euro – ei ole sellest ilmselt suuremat häda.

Täpsuse huvides olgu küll öeldud, et ligi poole võidusummast pidi Müür teda usaldanud investoritele tagasi maksma. Kuid allesjäänudki raha on enam kui piisav vundament, millelt Müür saab püüelda oma eesmärgi poole: osta neljakümnendate eluaastate alguses oma elamine, ilma igasuguste laenude ja kohustusteta. Ning elatuda edaspidi investeeringutest ja intressidest.

 

Laiskusele kohta ei ole

Kes arvab nüüd, et pokker on meelakkumine ning lihtne viis kiirelt rikastumiseks, eksib rängalt. «Et pokkeris vastu pidada, peab olema professionaalse suhtumisega ning pidevalt juurde õppima,» purustab Müür illusioonid lihtsast hõlptulust.

Enamik kiirelt-rikkaks-suhtumisega areenile ilmunud huvilisi on sama kiiresti ka silmapiirilt kadunud.

«Püsivus, distsipliin, võime ennast sundida,» loetleb Müür vajalikke isikuomadusi. Mis eriti tähtis: enda vastu tuleb olla aus ja tunnistada oma nõrkusi. «Pokker on nagu äri: tuleb teha plaan ja sellest kinni pidada. Ta annab vabaduse, aga sellega kaasneb ka suur vastutus.»

Müüri nädalakava on rangelt paika pandud. Kõigepealt neli puhast mängupäeva, seejärel kaks päeva õppimiseks. Reedel võtab ta vabamalt, mis tähendab… kasiinosse minemist.

«Aga see on rohkem lõbu pärast,» kinnitab mees.

Tegelikult ületab elukutselistel pokkerimängijatel tööle pühendatud tundide arv tavainimeste oma.

«Kell 12 päeval alustan ja läheb kuni 11–12ni öösel välja,» kirjeldab Müür.

Põhilised mängupäevad on nädalavahetustel, mis toob paratamatuid ohverdusi seltsielu arvelt.

«Mulle tundub tegelikult, et tööinimestel on isegi lihtsam: ma mõtlen pokkerile pidevalt ka väljaspool mänguaega,» arvab mängija ning toob paralleeli ettevõtjatega. Ka neil on pidevalt oma raha mängus, mis sunnib iga käiku mitu korda läbi mõtlema.

Laiskusele selles rutiinis kohta ei ole.

«Ma tean, et kui ma viskaks jalad seinale, siis jääksin lihtsalt rongist maha.»

Elukestev õpe tähendab pokkerimaailmas nii iseseisvat tööd raamatutega kui ka teiste mängijatega arutamist ja oma ala parimatelt ekspertidelt õppetundide ostmist. Peab arvestama, et miski pole püsiv.

«Pokkeriraamatuid on küll palju, aga nad aeguvad ruttu, nii aasta jooksul,» ütleb Müür.

Emotsionaalne mäng

Milles on ikkagi eduka pokkerimängimise võti? Müür otsib sõnu.

«Kõige lühemalt öeldes: sa teed valikuid mitte tulemuste, vaid otsuste põhjal. Tuleb jääda objektiivseks ja ka halbade jooksude ajal vastu pidada.»

Müür kummutab arvamuse, nagu mängiks pokkeris mingit rolli õnn.

«Lühemas perspektiivis ehk tõesti; nii 100–1000 käe jooksul on õnnel suur osakaal. Aga pikemas plaanis pole sel mingit rolli.»

Mingisugust filmidest nähtud glamuuri ei maksa reaalsest pokkerimaailmast Müüri sõnul otsida. Ei mingeid pintsakuid, kikilipse ega kalleid kokteile. Rohkem iseloomustavat pokkeriinimesi igati tavapärane stiil.

«Lühikesed püksid ja havaisärgid,» muigab mees.

Varem olevat levinud aksessuaarideks olnud ka päikeseprillid, kapuutsiga pusa ja kõrvaklapid: esimesed kaks aitasid varjata mänguri näoilmet, klapid aga paremini keskenduda.

Rahvasuus levinud väljendil «pokkerinägu» pole Müüri sõnul tänapäeva virtuaalses reaalsuses kuigi suurt kandepinda. Mäng on kirglik ja emotsioonid laes.

«Mõni hakkab märatsema ja sajatama,» kirjeldab ta.

Mõnel elukutselisel on juba targu varuks mitu arvutihiirt – juhuks, kui üks peaks saama raevuhoos puruks pekstud.

Pere suhtub soosivalt

Pokker on üdini maskuliinne ala.

«Ma ei teagi, et Eestis oleks ühtegi aktiivset naissoost pokkerimängijat,» kratsib Müür kukalt. «Kuigi tublisid hobimängijaid leidub.»

Müüril on selles mõttes vedanud, et tema elukaaslane on samuti pokkerihuviline. Kuigi mehe lai naeratus reedab, et klassikalisi olukordi – naine ootab voodis, mees on aga arvuti taga mänguga ametis – on ette tulnud ka temal.

Mingisugustest äärmustesse laskumistest ei maksa siinkohal siiski rääkida. Müür teab jutustada, et Ameerikas olevat mõned pühendunud mängijad nõnda pokkerihaiged, et neil on laua juurde varutud spetsiaalne pudel. Et peaks võimalikult vähe ära käima.

Kui Müür lõpetas kümne aasta eest Tallinna prantsuse lütseumi, siis oli tema erialavalikuks hoopis… filosoofia ja Tartu ülikool.

«Et saaks kodunt minema,» põhjendab ta nüüd. Pooleli filosoofia jäigi.

Vahetult enne pokkerisse sukeldumist tegeles Müür börsil spekuleerimisega. Masu ja pupu polnud veel saabunud ning hasart oli suur. Lõppes kogu avantüür rasvase miinusmärgiga.

«Kogemust ei olnud ja erialast haridust ka mitte,» mõtiskleb ta nüüd tagantjärele.

Tõusuajal töötanud agressiivne strateegia ühtäkki enam ei toiminud ja Müür ei tabanud õiget hetke, millal tagasi tõmbuda.

Börsil kuhjunud võlad olidki esmaseks jõuks, mis tõukasid ta pokkerimaailma.

«Tundus kõige reaalsem võimalus, kuidas võlgadest välja tulla,» meenutab ta.

Alguses skeptilised kodused muutsid Müüri karjäärivaliku suhtes meelt siis, kui panid mõne aja pärast tähele: tõepoolest, raha tuleb sisse regulaarselt – ja mitte vähe. «Oli näha, et suhtumine muutus kohe,» mäletab mees.

Majandusliku külje pealt on Müür nüüd märksa ettevaatlikum. Poole aasta elamisraha on tal igaks juhuks alati kontol olemas. Mingeid kalleid luksusoste ei tee ja poes käies vaatab hindu nagu iga teinegi. Usutavasti ei kõhkle tema lähikonnas enam keegi selles, kas pokkerimäng on ikka mingi õige töö.

Samal teemal

17.05.2014
Müürsepp ja Varrak proovivad täna kätt Hiina pokkeris
15.05.2014
Kristal, Zelinski ja Kuusmaa moodustavad pokkeritiimi

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee