Eesti uudised

Vanus: 8 aastat. Kust leiti: tänav. Diagnoos: umbjoove. (83)

Juhan Haravee, Teele Talve, Siim Randla, 20. märts 2014 07:00
NOORJOOBNU: Kõige pöörasemaks läheb noorte napsitamine siis, kui koolid on lõpetanud, kuid ka koolivaheaegadel.Foto: Alamy/AOP
Koolivaheajast on saanud joomapüha, mil kõrist läheb alla kõik, mis põleb

Viimasel nädalal peame üsna noori väga purjus patsiente abistama, ütleb Tallinna kiirabi peaarst Raul Adlas ja toob välja üleeilse eriti erilise juhtumi, kus kaheksa-aastane poiss tuli haiglasse viia.

Kaheksa-aastane poiss leiti Lasnamäel tänavalt.

"Kohapeal me vereanalüüse ei tee, aga lapse seisund oli raske," ütleb Raul Adlas Õhtulehele.

"Sõnalist kontakti ei saanud, seega ei tea, mis asjus ja kellega jõi."

Raske alkoholimürgistusega nooruk viidi haiglasse. Ka tuli abi anda ühele 14aastasele joobnud noorukile, kes oli politseisse viidud – sealt toimetati ta haiglasse.

Adlase sõnul saavad enamasti lapsed alkoholi mingis kambas.

Seal saab aga purjusolek juurde uue aspekti – seksuaalse ärakasutamise –, mis võibki olla lapse purju jootmise eesmärk. Üks põhjusi on ka joodikutest vanemad, kelle tagant laps saab kätte joomaurkas oleva alkoholi.

Eestist Soome Lapimaale arstiks siirdunud endisele kiirabiarstile Mare Liigerile pole kodumaise noorsoo alkoholilembuses midagi üllatavat.

"Seda nägin ma veel aasta tagasi Harjumaal küll ja küll. Võib-olla mitte nii suures koguses, nagu viimasel ajal ilmsiks on tulnud, aga probleem on läbi aja samaks jäänud ja mõnikord jõuab ka ajalehte," meenutab Liiger lähimineviku töiseid kogemusi.

Kaaslane päästab elu

Liiger mäletab oma praktikast raskes joobes kümneaastast last, kelle sõbrad metsa jätsid. Õnneks avastasid teadvusetu alaealise koeraga jalutavad inimesed.

"See on üks õõvastavamaid probleeme, mida Eestis millegipärast näha ei taheta," räägib meedik.

"Selles ei ole mitte midagi üllatavat. Kiirabitöötajad näevad kümnete ja kümnete kaupa purjus alaealisi. Tavaliselt on nad ilma täiskasvanuteta. Juuakse segamini kõike, mis purju teeb – viina, veini, õlut, likööri, šampanjat –, mida aga kätte saadakse. Kui viina, siis tingimata kihiseva kokaga," teab Liiger.

"Lõpuks hakkab kellelgi kindlasti halb, hakatakse oksendama ja pilt läheb eest. Kui nad end siis veel selili viskavad, ongi nende surmaotsus alla kirjutatud. Hea, kui mõni kaaslane õnnetu purjutaja külili keerab, kuid esmaabivõtetest ei teata tavaliselt midagi. Parim, mis nad teha suudavad, on valida 112, sest see õpetatakse neile juba lasteaias selgeks."

Kõige pöörasemaks läheb noorte joomine Liigeri sõnul just siis, kui koolid on lõpetanud, aga ka koolivaheaegadel.

Tihti üritavad noored vanematest võimalikult kaugele saada, et häirimatult pidutseda. Sõidetakse maale, üüritakse peokohad ja ohjeldamatu jooming lähebki lahti.

"Ja juuakse siis tõesti kõike, mis põleb."

Ühe 14aastase neiu sõnul on nii koolivaheajal kui ka üleüldise joomise põhjuseks sõprade taasnägemine.

"Lihtsalt sõbrad tulevad kokku ja siis ma ei tea, ajaviiteks või nii."

Esmalt väidab neiu, et juuakse vaid mõned siidrid, kuid siis tunnistab, et võõrad pole ka kangemad joogid.

"Viin kellelegi eriti ei meeldi, pigem juuakse siis rummi."

Tüdrukutele tasuta

Temalgi on kangemast kraamist paha hakanud.

"See oli pärast laagrit, kui ma ei olnud kaks päeva söönud, siis jõin pool viskit ja siidrit natuke. Tegin ühe suitsu ja oligi – mäletan, et süda läks pahaks ja sõbrannad vedasid mu teise tuppa. Mulle toodi hästi palju vett, aga ma ei jõudnud liikudagi, ainult roomata natuke," meenutab tüdruk. "Enam ma nii ei taha teha."

Seda, et keegi oksendava kaaslase pärast muretsema peaks, tüdruk ei arva: "Natuke ropsib ja kõik."

Joogid lastakse osta vanematel tuttavatel.

"Pannakse raha kokku ja keegi käib ära."

Sigarette ostavad lastele eluheidikud, kes pakist vaevatasuks mõne suitsu endale võtavad. Suitsu- ja joogiraha saadakse neiu sõnul vanematelt, kes väljaminekute kohta ülearu ei päri. Kui seltskonnas on noormehi, siis tüdrukud raha pärast muretsema ei peagi.

"Aga tavaliselt meid kutsutakse niisama – tüdrukuid. Eks teevad jah välja."

Peamiselt juuakse avalikes kohtades. "Saame kusagil kokku, ostame joogid ja suitsud. Lihtsalt liigume ringi ja siis maandume kusagile, kus saab istuda. Eks neid vanu maju ole ka."

Politseile vahelejäämist kardetakse. Nagu ka vanematele.

"Lähen alati õigel kellaajal koju. Ma tavaliselt võtan paar lonksu ja kui koju jõuan, ei ole midagi või kui on, siis lähen kohe sööma ja räägin emaga vabalt juttu."

Kuigi tüdruk teab, et joomine on kahjulik, on see kambavaim: "Sa lähed sellega lihtsalt kaasa."

Kuigi neiu sõnul on nõme, et nii vara hakatakse jooma, leiab piiga, et ise ta alkoholi ei kuritarvita.

"Ma ei joogi nii tihti, kord kuus."

 

Üle piiri minejad lõpetavad igal juhul jaoskonnas

Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo noorsoo- ja ennetusteenistuse vanem Vitali Matvejev: «Noorte joomisega peame me pidevalt tegelema. Koolivaheaegadel on seda tööd tõesti rohkem, sest noortel on vaba aega rohkem. Küsimus ongi selles, kuidas nad seda veedavad ja kus.»

18. märtsi varahommikul sai politsei väljakutse Viru tänavale, kus ühes korteris pidutses lärmakas seltskond, kes häiris naabreid. Kuna politseile ust ei avatud, olid korrakaitsjad sunnitud sisenemiseks kasutama jõudu. Jaoskonda viidi kuus 14–17aastast alaealist.

«Kindlasti on noored mõjutatud kevadsoojadest ilmadest, mis neid tegutsema paneb. Kui aga vaba aja veetmiseks valitakse pidutsemine, kus kangema kraamita ei osata toime tulla, lõpetatakse tahes-tahtmata politseijaoskonnas,» kinnitab Matvejev.

Samal teemal

16.05.2012
POLITSEIREID: Kas üks purjus alaealine on vähe või palju?