Haridus- ja teadusminister Jaak AaviksooFoto: Mihkel Maripuu / Postimees
BNS 18. märts 2014 16:59
Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo saatis Tallinna linnapeale Edgar Savisaarele kirja, milles väljendas muret Tallinna hariduselu pärast.

"Olen korduvalt pidanud nentima, et sisuline koostöö, õigemini selle puudumine, on seadnud pealinna lapsed väga ebavõrdsesse olukorda," kirjutas Aaviksoo. "Jagan paljude haridusasutuste ning lastevanemate muret, et Tallinn on aastaid süstemaatiliselt ja sihikindlalt ignoreerinud oma seadusest tulenevaid kohustusi," ütles ta.

Teravamateks murekohtadeks on Aaviksoo hinnangul kujunenud erakoolide rahastamine, hariduslike erivajadustega lastele õpitingimuste tagamine ning riigikeelse gümnaasiumiõppe võimaldamine meie noortele.

Sisuliste lahenduste asemel jõuavad Aaviksoo sõnul ministeeriumisse vaid kohtuhagid.

"Maksumaksjale kümneid tuhandeid eurosid maksvad kohtuasjad on seni lõppenud ühemõtteliste järeldustega – Tallinn peab oma seadusest tulenevad kohustused ise täitma," tõdes Aaviksoo. "Seejuures ei saa nende kohustuste täitmine toimuda oma äranägemise järgi, valikuliselt. Iga hariduspoliitiline otsus peab olema läbipaistev ja avalik ning tuginema arusaadavatele põhimõtetele," ütles Aaviksoo kirjas Savisaarele.

Aaviksoo sõnul Tallinna linn mitte ainult ei suhtu ükskõikselt oma kohustustesse, vaid on asunud pidurdama ka protsesse, mis on pälvinud avalikkuse üldise poolehoiu.

"Mille muuna on käsitletav "Tallinna Vene lütseumi" nime all korraldatava ebaseadusliku koolitustegevuse finantseerimine linnaeelarvest või eestikeelsele õppele üleminevate koolide ja koolijuhtide avalik survestamine," ütles minister. "Ja seda kõike olukorras, kus rahvusvahelistes kooliuuringutes on enim kasvanud just nende õppeasutuste tase, kus riigikeelt hinnatakse ja väärtustatakse," lisas ta.

Küüniline ja vastutustundetu on Aaviksoo hinnangul Tallinna üha kasvavates probleemides süüdistada riiki.

"Olukorras, kus pealinna koolivõrgus ja hariduskorralduses pole sisulisi otsuseid tehtud juba aastakümneid, ei ole jutud riigipoolse haridustoetuse ebapiisavusest kuigi tõsiseltvõetav argument," ütles Aaviksoo. Tallinnas ei ole ministri sõnul probleeme pikkade vahemaadega või puuduliku transpordikorraldusega, kuid ometi on linnas koole, kus õpilasi on nii palju, et ühes vahetuses õppimine ei ole juba füüsiliselt võimalik. "Aga vaid mõne kilomeetri kaugusel seisab köetud ja valgustatud klassiruumis mõne õpilase ees õpetaja ja küsib õigustatult – miks ma nii vähe palka saan? Muide, kaks korda suuremas Helsingis on gümnaasiume ligi kaks korda vähem. Ehk leiame siit vastuse küsimusele, miks on Soomes võimalik õpetajatele konkurentsivõimelist palka maksta?" küsis Aaviksoo.

Korraldamatuse kõige kahetsusväärsemaks tulemuseks on Aaviksoo sõnul koolide äärmiselt ebaühtlane tase. "Õigus on nendel, kes väidavad, et Tallinnas on ühed Eesti parimad koolid. Õigus on ka nendel, kes ütlevad, et mitmed Tallinna koolid on Eesti kõige nõrgemate hulgas. See on viinud olukorrani, kus suur hulk Tallinna koole on kaotanud lapsevanemate usalduse ning toonud kaasa õpilaste ebaterve tungi üksikutesse väljavalitud õppeasutustesse," tõdes Aaviksoo. "Mitte kunagi ega kuskil varem pole iseseisva Eesti ajaloos olnud nii tugevat survet erakoolide asutamiseks kui täna Tallinnas. Taotlused ulatuvad juba kümnetesse ja see on selge sõnum – kvaliteetse gümnaasiumi- aga ka põhihariduse saamise võimalused munitsipaalkoolides ahenevad iga aastaga," nentis minister.

Tallinna koolikorralduses ilmnenud ebakohad peegeldavad Aaviksoo hinnangul ilmselt ka linna üldisemat hoiakut hariduselu suhtes, mida temal kui ministril raske mõista ja toetada.

"Kahetsusega pidime eelmisel aastal tõdema, et Tallinn on taas nende omavalitsuse esirinnas, kus kogu riigipoolne palgatoetus õpetajateni ei jõua," kirjutas Aaviksoo. Ainuüksi riigipoolne palgatoetus võimaldanuks tema sõnul maksta Tallinna õpetajatele igakuiselt 1043 euro suurust keskmist palka. "Selle valiku poliitilisele tähendusele viitab kõige paremini Harjumaa ühe väikseima ja Tallinnast oluliselt vaesema, Kernu valla vastupidine poliitika – lisades riigi toetusele 257 eurot, tõstis Kernu vald õpetaja palga 1069 euroni kuus," tõdes Aaviksoo.

Aaviksoo avaldas lootust, et Savisaare juhitud linnavalitsus pöörab väärilist tähelepanu hariduses valitsevatele probleemidele ja leiab võimaluse nende lahendamiseks.

"Näeme, et Tallinn soovib teie juhtimisel oma elanike üha kasvavate vajaduste üha täielikumaks rahuldamiseks lisaks munitsipaaltelevisioonile asutada ka munitsipaalpoode ja munitsipaalpankasid. Meie arvates oleks tallinlaste esmastes huvides eelkõige siiski kättesaadavad munitsipaallasteaia kohad ja usaldusväärsed munitsipaalkoolid," ütles Aaviksoo kirjas.

"Haridusministeerium ja mina isiklikult oleme valmis Teile selles raskes ettevõtmises osutama igakülgset abi," kinnitas minister.