(Reuters / Scanpix)

Võib-olla oled sinagi kogenud, et magamata öö järel ärritud kergemini, ei suuda keskenduda ning võib-olla kipud järgmisel päeval mõttetult mugima, endalegi aru andmata, miks.

Kuid kui magamatus kestab pikemat aega, võib see kaasa tuua palju tõsisemaid tagajärgi.

Olen isegi kannatanud päris tõsiste uneprobleemide käes. Halvimatel aegadel magasin vaid kolm tundi öö jooksul. Sellina tööd või trenni tehes on tulemus ümmargune null.

Kui unetus muutub juba krooniliseks, ei ole tõsisemad terviseprobleemid enam kaugel. Pidev väsimuse- ja ärrituseseisund võivad viia ärevuse ja depressiooni tekkeni. Viimane on aga haigus, mille ravimine võtab kuid ja aastaid.

Depressiooniseisund, muide, aitab igati kaasa ka rasvapolstri kasvamisele. Oma rolli mängib muidugi ka see, et paljude jaoks on söömine depressiooni vältimise moodus, isegi kui teatakse, et see ei muuda midagi paremaks.

Kui teed uneaja arvelt tööd, sest sada üks asja on vaja ära teha, petad poolunisena töötades ilmselt ainult iseennast. Väsinuna on töövõime väiksem ning tõenäoliselt kulutad sedasi töötades kõigele topeltaja. On tõestatud, et magamata olekus väheneb keskendumisvõime ja suutlikkus vastu võtta uut informatsiooni.

Samuti on leitud seoseid magamatuse ning diabeedi ja südamehaiguste esinemise vahel.

Tõsi – inimesed, kes endale piisavalt puhkust ei anna, kannatavad märksa enam nende, maailmas juba epideemilisi mõõtmeid võtvate haiguste all, kui end korralikult väljapuhkavad inimesed. Püsiv magamatus toob kaasa ka tasakaalu- ja südame rütmihäired.

On oletatud, et magamatus aitab kaasa ka arterite lubjastumisele. Kui veresooned kaotavad oma elastsuse ning muutuvad kitsaks ja rabedaks, võib tagajärjeks olla trombi teke.

See kõik on piisavalt hirmutav. Mida siis teha, kui unetus kimbutab?

Sageli soovitatakse õhtul jalutamas käia, sooja vanni võtta, tuba tuulutada. Jah, kõike seda võib ju proovida, miks ka mitte. Kuid on veel mõned asjad, millele tasuks tähelepanu pöörata. Kohvi joomine on üks neist.

 Ka mina arvasin, et ei suuda ilma hommikuse ja pärastlõunase kohvita elada.

Tegelikult suudan küll. Kohvisõltuvus on suuresti kahe kõrva vahel kinni. Nüüdseks ei joo ma kohvi enam üldse ega tunne sellest ka puudust. Kui sul on harjumus õhtuti klaas veini või õlut juua, siis tasub proovida sellestki harjumusest vabaneda.

Kuigi vein võib aidata magama jääda, on uni rahutum ja pinnapealsem ning kokkuvõttes ei võida sa sellest midagi.

Teiseks tasub jälgida, kui kaua õhtuti arvuti, teleka või muu väreleva ekraani seltsis aega veedad. Liiga kaua telekat või arvutit passides hoiad oma aju jätkuvalt töös, laskmata sel maha rahuneda ning puhkuseks ette valmistuda.

Kui lõpetad netissurfamise vähemalt tund enne magamaminekut, aitab see parema une saabumisele kindlasti kaasa.

Enda puhul olen avastanud ka, et mahetoidu söömine, niipalju kui võimalik,

aitab paremini magada. Kui vahetad tavatoidu mahetoidu vastu, ei hakka see samm vilja kandma kohe homme, vaid alles mõne aja järel.

Üks mahetoidu positiivsetest mõjudest, paljude muude kõrval, on ka magusam uni.

Rahune maha. Enne magamaminekut hinga sügavalt ja sisenda endasse rahu, mis päeva kiirustamise sees võib-olla kaduma on läinud. Püüa vältida järgmise päeva muredele mõtlemist – sa ei lahenda neid niikuinii nüüd ja praegu.

Hommik on õhtust targem, eriti kui oled hästi ja piisavalt kaua maganud ning meelele ning kehale väljateenitud puhkust andnud. 

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis