Eesti uudised

Sügava puudega lapse ema: "Meditsiin aitab elule, kuid kes aitab elada?"

Silja Paavle, 18. märts 2014, 07:00

37 KOMMENTAARI

a
andres kytt/ 22. märts 2014, 20:18
mõnesmõttes ma nõustun ave ütlustega-kui ma võtan aluseks enda naha-võin öelda et,ehki emad ja isad kes peavad sedsa taluma pole see kerge kuid -see laps oleneb kui lahti on avatud pea maailmale kui tervelt mõtleja sest kriisid pole näiteks min u nahal sugugi meelakkumine-vastupidi ehk kui tavainimene kogeb kriisi ja enesetapuni mõtleb siis korrutage tema teadmatusest tekkiv kogumik tedmisse jõudmisega-see koorem on nii suur et see on võrreldav tuhandekortselt-olgu jumal milline tahes aga siinohal ei peaks lapsevanemad sellist koormat nendele tulevastele suurtele inimestele pakkuma-sellised inimesed kas hakkavad tapma,julmutsema ja tarbivad raha mis tuleb riigi kassast ja igal inimesel peaks olema õigus olla kesktasemest õnnelik
K
...../ 19. märts 2014, 08:47
Koomiline on lugeda neid 'minu laps oli enneaegne ja nüüd on tubli inimene' kommentaare. Vaevalt, et teile öeldi, et lapsel on ajukahjustus. lapsevanemale seda ka, et mees läkski minema,
r
realist/ 19. märts 2014, 02:34
Oleks parem vanematele ja puudega lapsele....et laps ellu ei jääks. Olgem ausad...elu pole kummalgi.
Ise küll ei tahaks, ei last puudega ega olla sügava puudega inimene. Kes on ainult jalus teistele...See on tõde. Karm, aga õige.
l
loomad/ 18. märts 2014, 22:11
on sellistel juhtudel targemad kui inimesed.
t
to Meedi/ 18. märts 2014, 20:10
ja väärikas inimene mõtleb enne kui hakkab kritiseerima ja rääkima asjast, millest tal pole vähimatki aimu. "Otsige üks hooldusklass ja laps on õnnelik"... kuidas üks inimene saab rääkida nii rumalat juttu?
e
Ei eutanaasiale. Hooldust vaja./ 18. märts 2014, 19:36
Olen ise invaliid sünnist saati. olen eutanaasia vastane ja abordi vastane kui lapse piinasid on võimalik leevendada või neid polegi. Vaimupuue või ratastool ei võrdu alati piinaga.Ma tulen toime mis siis et rikkust ei teeni aga ei nõua ka villat vms. Elementaarseid asju nõuan. Antud juhtum on võimalikest kõige raskem.
m
Meedi/ 18. märts 2014, 18:48
Ma arvan, et kõigil emadel on olnud erinevatel aegadel raske ja väga- väga raske. Väärikas inimene ei reklaami ennast ja oma last meedias. Ma olen Teist varem ka lugenud ja pilte näinud, võib arvata et tegemist on lihtsameelse inimesega, keda ajakirjandus ära kasutab, kui kerget saaki. Palun otsige üks hooldusklass, kus Teie lapse eest hoolitsevad spetsialistid tööpäevadel ööpäevaringselt ja nädalavahetustel viite koju. Teie laps on õnnelikult heades kätes.
s
saan aru sellest emast/ 18. märts 2014, 18:38
Vanemad saavad sellest üle kui selline enneaegne ja puudega laps sureb. Kui ollakse noor, siis kindlasti proovitakse saada uut last. Kuid jah meie meditsiinis on imikute elustamine saanud eesmärgiks. Kuid kuidas pärast vanemad peavad elama, kannatama- seda ei mõelda. Enamus eesti mehi hülgavad lapse ja naise. Palju kulub haige lapse peale erivahendeid, rohtusid jne. ja kõik seda peab lapsevanem muretsema, samas maksa veel hooldajale kui tööl tahad käia. Meie riigipoolne toetus on naeruväärne.
Aastaid tagasi sündis ka minu tädil puudega laps- artide süül. Sünnitegevus jäi hiljaks ja arstide süül oli lapsel ajukahjustus peale elustamist. Terve lapse eluaeg jooksid nad mööda arste,lootes et asi läheb paremaks, käsisid kordamööda tööl jne. Ei tahtnud ka teist last kuna mees kartis, et äkki juhtub sama asi.

t
Telesaade - Puutepunkt -/ 18. märts 2014, 17:44
Väikese Pöial-Liisi keeruline elu. Loe ja mötle!
t
tere/ 18. märts 2014, 16:49
kui armsakene ta selle pildi peal on... ja ometi... möödub 10aastat kui sain teada, et minu pojakene on downi- sündroomiga. Rasedus katkestati viimasel hetkel, siis olid loote liigutused juba tunda... ca aasta peale seda olin enesetapu äärel . Ja ometi AEG PARANDAB HAAVAD ! Olen tänulik meditsiinile, mis andis mulle võimaluse teha see valik. Kas Looja mulle andestab...?
m
MINA.../ 18. märts 2014, 16:15
Kasvatan ka mina sügava liitpuudega last,kes on juba täisealine. Kui laps on alaealine,siis on riigil õigused- kohustused toetusteks......jne. Murekoorem väiksem....Aga kui saab see laps 18-ne aastaseks,siis pead vaatama ise kuidas hakkama saad. Kui hoolid oma lapsest,siis on ja jääb ta koju/mitte hooldekodu/ ja ööpäeva hoolduse eest makstakse Sulle kõige rohkem 40 eurot kuus. Ööpäevane hooldus 1,32eurot ja tunnitasu 0.055eurot. Aga seda tööd pead tegema päevast päeva,kuust kuusse ja aastast aastasse.....ja kui palju alandusi ja äraütlemisi hakkad saama,kui laps on juba täisealine. Ja Sa jäädki oma muredega üksi,mis siis kui Su laps on täisealine aga arengu järgus nagu 10-ne aastane......Siis peadki otsustama,kas anda hooldekodusse või kasvatada kodus.
k
kummaline/ 18. märts 2014, 14:17
et eutanaasiat ei ole eestis. Väga imelik !
m
mooo/ 18. märts 2014, 12:34
Minul on ka raske puudega laps. Kui oleksin teadnud seda raseduse ajal, poleks ma teda iial sünnitanud. Kahjuks selgus aga see teadmine pool aastat peale lapse sündi.
l
lapsevanem (lisaks)/ 18. märts 2014, 12:06
Oma eelneva kommentaariga tahtsin õelda seda, et kui arst elustab sügavalt enneaegset last, kellel on tugev ajukahjustus ja see laps jääb elama, siis ei puuduta see mitte ühe inimese elu, vaid mitme (laps ja vanemad ja ka vanavanemad). Ehk siis elu on rikutud nii lapsel, kui vanematel. Kui aga otsustatakse samas olukorras eutanaasia kasuks, saab muuta paljude elu. Ehk siis jah, vanematel on raske aga eluga saab normaalselt edasi minna ja proovida uuesti laps saada (terve) ja antud juhul ei peaks üks õnnetu hing elus piinlema ja vanemad kaasa arvatud.
Minu kommentaari point ongi selles, et mõlemad otsused oleks halvad, aga kumb halvem? Mina arvan, et sellise lapse ellu jätmine on halvem otsus. Ise küll paluks arste mitte elustada... Raske oleks, aga see pole ka elu ei lapsele ega vanematele
l
lapsevanem/ 18. märts 2014, 11:58
Minu arust (vabandage, kui see kedagi solvab,) on arstide poolt elustada sügavalt enneaegset tugeva ajukahjustusega last, võrdeline eutanaasiaga. Või ei ole? Kui eutanaasia puhul on paljudel väide, et kuidas saab keegi õiguse otsustada teise elu üle, siis sama küsimus võiks tekkida ka siis, kui elustatakse sügavalt enneaegset ja tugeva ajukahjustusega last. Las siis loodus teeb oma töö...
Muidugi on vahe vahel ka sellel, kas laps on lihtsalt enneaegne või enneaegne tugeva ajukahjustusega. Kuigi pildil tundub laps õnnelik jne, ei tea mitte keegi päriselt, mida ta tunneb jne. Võib olla ongi elu talle paras piin...
Mina lapsevanemana (olen sellest ka abikaasaga rääkinud) olen seda meelt, et selliste loodete puhul tulekski lasta loodusel oma töö teha. Riik nagu nii seda valdkonda väga ei rahasta, laste kasvatamine on nagu nii kulukas lõbu ja kui sul veel täielikult hooldatav laps ka kaelas, no mis elu see on. Imestan, et naisel veel mees alles. Tavaliselt saab lugeda, kuidas mees on esimeste raskuste ilmnemisel parema elu peale jooksnud. Ses mõttes "müts maha" mõlema ees.
Edu vanematele!

m
18. märts 2014, 11:10
Ma saan aru, minu laps, olgu ta kõige hirmsama puudega, on alati kõige imetlusväärsem..... Kes jääb elu otsustajaks....?!
Kahju, aga lubada emmedel-issidel külastada kordki nii salajas, nii kiivalt varjus hoitud Haapsalu väikelastekodu.........ja siis otsustada! Kas tõesti jätta laps looduse valda virelema, teha ,,inimkatseid" või.....
h
hm/ 18. märts 2014, 11:05
On ikka suur vahe kas laps on lihtsalt enneaegne, või enneaegne ja tugeva ajukahjustusega.
3
3 lapse ema/ 18. märts 2014, 11:03
Mina ka ei saa aru,miks oli vaja teda elustada? See pole elu, mida ta elab ja vaesed vanemad!
k
käige põrgu oma eutanaasiaga/ 18. märts 2014, 10:50
Jälle üks "tark" oma eutanaasiaga. Kas saate aru, et eutanaasia ei ole see, et keegi otsustab teise elu üle? Eutanaasia on abistatud enesetapp. Inimene peab selleks olema täie mõistuse juures - sel hetkel, kui seda tehakse. Isegi see pole piisav, kui terve inimene otsustab, et mõistuse kadumise korral läheb eutanaasiaks. Mis juhul, kui selgematel hetkedel inimene ikkagi tahab paraneda ja võitleb? Milline otsus see pädevam on?
Kindlasti ei saa eutanaasiat rakendada nii, et vanem otsustab oma lapse elu või surma üle. Neil eutanaasia-fanattidel on ju täiesti legaalne võimalus ise endalt elu võtta, kui enam ei taha. Olukordi, kus ise mitte midagi endaga enam teha ei saa, on ikka suhteliselt vähe.
Tervena võite mõelda küll, et mingist x-punktist pole teie elu enam elamist väärt. Mõne jaoks on see piir juba ratastooli sattumise juures, teise jaoks voodihaiguse juures, kolmandale mingi muu kriteerium. Tegelikkuses - kui selle punktini jõuate, tuleb enamusel suur elutahe. Naljalt ei kiirustata minekuga. Loodetakse, püütakse, nõutakse, et kasutataks kõiki võimalusi, et äkki saab veel midagi päästa. See on reaalne elu.
Margitile soovin edu ja jõudu. Ma tean, mida Sa tunned ja läbi elad.
s
Samas/ 18. märts 2014, 10:24
aga see lapsuke tundub olevat nii elurõõmus...!!!!!
e
ema/ 18. märts 2014, 10:22
sünnitasin ka enneaegse lapse, praegu on see minu laps täiskasvanu ja väga tubli inimene. Jah, beebina oli vaeva ja närvipinget, kuid hetkel olen ma väga õnnelik. Olen üldiselt seda meelt inimene, et oma lapsest ei suuda ma mitte iial loobuda. Võitleksin viimse hingetõmbeni oma lapse elu eest, kes on maailma kalleim inimene mulle.
j
jah/ 18. märts 2014, 09:57
täiesti nõus. Sellistel juhtudel peaks eutanaasia olema lubatud. Oleks kõigile kergem. Arvan,et ei ole vaja elada mingis roosade prillide maailmas
j
just/ 18. märts 2014, 09:27
see ongi väga ränk näide sellest,milline on tihtipeale enneaegselt elule klopitute tegelik hind.
kas ikka on vaja elule kloppida selliseid isendeid,kes emakese looduse poolt tegelikult hukule on määratud?
selle asemel võiks noor inimene uue elujõulise lapse sünnitada.aga ei,pannakse terve enda elu perspektiivitu,elujõuetu hooldamisele.
see humanistlik suund ei ole vähimalgi määral loogiline.rängalt ressursse kulutav ja tegelikult inimkonnale mitte midagi juurde andev.

m
Mina/ 18. märts 2014, 09:27
Kui arstid juba teadsid, et lapsel oli ajukahjustus siis ei oleks tohtinud elustada. Kahju, aga see laps ei tunne ju ise ka elust rõõmu ning vaene vaevatud ema, kellel pole oma elu lõpuni võimalik elada normaalset elu.
h
huvitav/ 18. märts 2014, 09:20
Kas abort on inimlik või patt?
k
khf/ 18. märts 2014, 09:00
Eutanaasiat oleks vaja. Elu 'vaartustajad' voivad pikalt soita. Muidugi poliitikud seda labi ei laseks, kuna puudega inimeste ravimid ja vahendid maksavad.
t
Tegelikult/ 18. märts 2014, 08:56
Tegelikult on nii, et me keegi ei tea, kuidas käituksime või mida sooviksime, kui me ise ei ole sellises olukorras olnud. Praegu võime teha kaalutletult otsuseid, ei mingil juhul ei taha nii väikese lapse puhul elustamist ja elus hoidmist, kuid selles olukorras olles võime hoopis paluda, et ükskõik mis, päästke lihtsalt lapse elu...
Tegelikult ongi ju olnud nii ilusaid, hea lõpuga lugusid kui ka keerulisemaid saatuseid. Kes siinkohal tibatillukese inimese kuvöösi ees otsuse teeks, ma ei tea. Fakt on see, et see oleks elus ilmselt kõige keerulisem otsus.
t
to kle 8.41 / 18. märts 2014, 08:49
t
to 07:46/ 18. märts 2014, 08:28
Sul võiks piinlik olla ema sõnu niimoodi väänata.Hea on rääkida, ükskõik, mis teemal, kui ise sellise olukorraga kokku pole puutunud.
t
to : Ave/ 18. märts 2014, 08:22
olen nii nõus. kui nõus üldse olla saab. näen ka ise sellise "elu" tagamaid. ja jube on ...
t
to 07:46/ 18. märts 2014, 08:01
Vaatasin, nutsin ja mõtlesin: Eestis selline elu on võimatu!

m
Mitte elustada?/ 18. märts 2014, 07:59
Minu sügavalt enneaegne laps on nüüdseks täiskasvanud, tugev, terve inimene. Ei tekkinud mingit mahajäämust, tegelesime, arendasime ja õpetasime , andes endast maksimumi. Kui sünnilugu ei teaks, ei usukski. Laps nagu laps ikka. Tark ja edukas täiskasvanu. Kui poleks haiglas tema eest võideldud? Ei taha mõeldagi.
t
to Ave ja // 18. märts 2014, 07:46
enne, kui võtate õiguse määrata kellegi elu üle, vaadake seda video. Nii mõnigi mõtleb ümber, nii mõni hakkab hindama teisi või siis enese elu rohkem:
http://www.youtube.com/watch?v=XKTg_INHgpc
Ma usun, et on raske ja ongi. Eriti, kui enamus asju teed üksi ja jõudu ning jaksu peab kõige jaoks olema. Ise aga jääd eluga tahaplaanile. Aga, kurta ajakirjanduses: kahju, et ellu jäeti!?! Aga, kui see sama arst järgmist last tänu artikli sapisele maitsele ei elusta ....... Neid 500-g -.... lapsi on terveid küll ja küll, lihtsalt keegi ei tea, kes saab väjavalituks ning võidab loterii. Neid peresid võiksid aidata lähedased ja sugulased aidates puhata. See viimane on ülioluline, et edasi minna. Riigi abi võiks olla rahaline aga see on liiga ilus, nagu alati -pole raha! Toetus, mõistmine ja puhkus... Jõudu kõigile!
k
kõhklen/ 18. märts 2014, 07:42
see asi peaks ikka väga sügavalt lahti mõtestama, arstid peaks selgitama, sest olgu laps või puudega, vanemad ei suuda haigest lapsest lahti lasta. Kes on ikkagi see inimene, kes otsustab lapse saatuse. Kas siin ei varitse oht, et kui mõni inimene ei meeldi, hakatakse väikesi elusid kustutama. Inimene alati loodab ja kuidas saab keegi kellegi elu üle otsustada? Raske teema!
a
18. märts 2014, 07:28
Absoluutselt, väga kahju. Pole mõtet elustada kui täisväärtusliku elu lootust ei ole. See tuleks kategooriliselt keelata.
k
klabs/ 18. märts 2014, 07:26
Imetlen Margitit! Jõudu ja ilusaid hetki teile mõlemile!

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee