Maailm

Venemaa ähvardas muuta USA radioaktiivseks tuhaks (85)

Aadu Hiietamm, 18. märts 2014 07:00
KARM ÄHVARDUS: Venemaa esipropagandist Dmitri Kisseljov ähvardas pühapäeva õhtul telekanali Rossija 1 saates Ameerika Ühendriike tuumasõjaga. Foto: Youtube
USA koos liitlastega ei suutnud Venemaad Krimmi hõivamisel peatada ning nüüd ähvardavad Venemaad järjest karmistuvad sanktsioonid. Esialgu need Moskvat peatanud ei ole. Vastupidi, tuntud telesaatejuht Dmitri Kisseljov andis koguni mõista, et vajaduse korral on Venemaa võimeline muutma USA radioaktiivseks tuhaks.

Venemaal kulus Krimmi hõivamiseks vaid 19 päeva. 27. veebruaril upitati seal võimule üdini Vene-meelne peaminister Sergei Aksjonov, kes juba 1. märtsil palus Venemaa presidendilt abi.

Seejärel võeti Krimmis kiirkorras suund "rahvahääletusele", et vormistada Krimmi elanike soov Venemaaga ühineda. Eile hommikul teatati, et pühapäeval korraldatud "referendumil" osales 83,1% valijatest, kellest koguni 96,77% toetas Krimmi lahkulöömist Ukrainast ja ühinemist Venemaaga.

Samal teemal

Kohe pärast nende tulemuste selgumist kuulutas Krimmi parlament välja senise autonoomse vabariigi iseseisvuse ning läkitas Moskvasse Krimmi vabariigi ametliku soovi Venemaaga ühinemiseks. Veel lisati, et Krimmis võeti alates eilsest paralleelselt grivnaga kasutusele rubla ning alates 30. märtsist läheb Krimm üle Moskva ajale.

Putin teeb avalduse

Vene riigiduumast ja föderatsiooninõukogust teatati, et Krimmi vastuvõtmisega Venemaa koosseisu viivitama ei hakata. Täna esineb föderatsiooninõukogus Krimmi-teemalise avaldusega Vene president Vladimir Putin. Vene meedia andmetel kulub Krimmi Venemaa koosseisu võtmise juriidiliseks vormistamiseks umbes pool aastat.

Krimmi allaneelamisega vastandub Vene president Vladimir Putin pea kogu ülejäänud maailmale. Iseloomulikud on näiteks laupäeval New Yorgis ÜRO Julgeolekunõukogus korraldatud hääletuse tulemused. Julgeolekunõukogu 15 liikmesriigist toetas 13 USA esitatud resolutsioonikavandit, mis kuulutas Krimmi "referendumi" õigustühiseks. Hiina jättis hääletamata ja ainult Venemaa hääletas vastu. Kuna Venemaa on üks viiest Julgeolekunõukogu vetoõigusega alalisest liikmest, siis jäi resolutsioonikavand vastu võtmata.

USA ja Euroopa Liit hoiatasid Venemaad juba enne Krimmi "rahvahääletust", et nad ei tunnusta kunagi selle korraldamist ega tulemust, sest niisugune "hääletus" rikub Ukraina põhiseadust ning toimub pealegi Venemaa sõjalise sekkumise surve all.

USA president Barack Obama on korduvalt mõista andnud, et Venemaal tuleb Krimmi eest maksta kallist hinda. Juttu on olnud ka (majandus)sanktsioonidest, mida vastavalt vajadusele muudetakse järjest karmimaks.

Ootamatu ähvardus

Kisseljov kinnitas ka, et nii USA kui ka president Barack Obama isiklikult kardavad Venemaad. Ta lisas, et ameeriklaste arvates on Putin hoopis tugevam juht kui Obama. Putini suuvoodriks peetava Kisseljovi ähvardust oli eile õhtuks vaadatud YouTube’is ligi 600 000 korda.

Tuumasõjaga ähvardamine on juba täiesti uus tase praeguses propagandasõjas ning süvendab maailmas levivat hirmu, et Krimmist ja Ukrainast võib valla pääseda kolmas maailmasõda.

Uued sanktsioonid

Euroopa Liidu 28 liikmesriigi välisministrid otsustasid eile Brüsselis rakendada Venemaa suhtes uusi piiranguid.

Täpsemalt kehtestati kuueks kuuks reisikeeld 21 inimesele, kes vastutavad tegude eest, mis on ohtlikud Ukraina julgeolekule ning vastuolus Ukraina territoriaalse terviklikkusega. Samuti külmutati nende inimeste pangakontod. 13 Vene ametiisiku kõrval on selles nimekirjas kaheksa Krimmi ametiisikut.

Nimistus ei ole Vene valitsuse liikmeid, kuna see muudaks kriisist väljapääsu otsimise veelgi keerulisemaks.

"Sanktsioonide nimekirjas olevate isikute loetelu jääb avatuks ehk sinna on võimalik uusi isikuid lisada vastavalt olukorra arengule," vahendas Eesti välisministeeriumi pressiosakond nõupidamisest osa võtnud Eesti välisministri Urmas Paeti sõnu.

Tasub meenutada, et esimese sammuna otsustati 6. märtsil Euroopa Liidu erakorralisel tippkohtumisel Brüsselis, et Euroopa Liit peatab Venemaaga läbirääkimised viisa- ja uue aluslepingu üle.

Järgmise sammuna on neljapäeval Brüsselis algaval Euroopa Liidu tippkohtumisel kaalumisel juba majandussanktsioonid, kuid nende kehtestamisel on praeguse seisuga raske üksmeelt leida.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee