Repliik

Repliik | Spordi rahastamine peab olema läbipaistev (5)

Juhan Parts, minister, 17. märts 2014, 18:36
Foto: MATI HIIS
Viimaseid päevi majandus- ja kommunikatsiooniministri ametit pidav Juhan Parts vastab meie eilses lehes ilmunud treener Helen Nelis-Naukase kirjale riigiettevõtete spordi rahastamise piiramisest.

Suur tänu, et kirjutate just mulle. Esmalt soovin teile teada anda oma suhtest spordiga. Olen kogu oma elu olnud spordihull. Minu ema oli Tartu ülikooli kehakultuuri haridusega spordiõpetaja. See tähendas, et lasteaias ma ei käinud, küll aga alustasin 3–4aastaselt pikki "tööpäevi" kehalise kasvatuse tundides. Olen harrastajana tegelnud mitme spordialaga  ja teen seda tänaseni.

Seega iseenesest mõistetavalt elan ma kaasa Eesti spordile. Igas mõttes. Olen staadionil, kui Eesti koondis mängib jalgpalli, jälgin suuremaid tiitlivõistlusi nii suve- kui talialadel, ka Eesti vehklejate edule viimastel maailmameistrivõistlustele elasin Eurospordi vahendusel kaasa.

Küll aga ei saa ma teiega nõustuda, nagu oleks Eesti spordi praeguses seisus mul mingi süü. Nii väga kui ma ka ei pingutaks, vastutan ma ministrina siiski Eesti majanduse, mitte spordi eest. Töötan selle nimel, et meie majanduskeskkond oleks korras ja ettevõtetel läheks hästi.

Riigi osalusega ettevõtted on Eesti sporti toetanud aastaid ja kindlasti teevad seda edasi. Olen seda ise ka toetanud ja pean seda õigeks. Aga on kaks põhilist kriteeriumi, millele peavad toetused vastama: iga väljamakstud euro peab olema eesmärgipärane ehk seotud ettevõtte äriliste eesmärkidega ja toetusi jagades ei tohi rikkuda seadust.

On pentsik, kui Tallinnas asuv merendusettevõte toetab näiteks Lõuna politsei spordiklubi, millel pole tema ärieesmärkidega mingit pistmist ja kui nõukogu juht ei suuda vältida elementaarset huvide konflikti ehk vältida otsustamist taotluse üle, mille esitajaga ta tihedalt seotud on, mistõttu politsei peab algatama kriminaalmenetluse. Ministrina, kes täidab Tallinna sadama üldkoosoleku rolli, ei jäänud mul sellistel asjaoludel üle muud, kui peatada sadama sponsorlustegevus.

Küllap väärib meeldetuletamist, et pole olemas riigiettevõtteid. On riik, kes omab osalusi äriühingutes. Äriühingu juhtide ainuke ülesanne on, et nad pikaajaliselt kestvalt majandaks neid ettevõtteid. Spordi, kultuuri, kogukonna toetamine saab olla vahend, mitte aga eesmärk. See pole tüütu targutamine, vaid elementaarne tõde.

Olen jälginud juba mõnda aega Eesti spordi juhtimist. Minu arust on seal asjad väga imelikud – küllap teie teate seda paremini kui mina. Aga kui ebaausa ja Eesti seadusi rikkuv rahastamine ei ole kasuks ka spordile endale. Nagu peavad olema dopingust puhtad sportlased, peab aus ja läbipaistev olema ka rahastus. Sporti toetavad ka paljud eraettevõtted ja spordiklubi või sportlase jaoks on iga toetus samasuguse väärtusega.

Muide, kui Eesti Olümpiakomitee esimees oleks huvide konflikti vältimiseks ennast Tallinna sadama nõukogust taandanud, oleks spordi rahastamine Talllinna sadama poolt võimalik olnud. Aga nagu mäletame, valis ta sportlaste asemel iseenda.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee