3
fotot
TEENINDUSEGA RAHUL: De Oude Muntkelderi nimeline pannkoogirestoran Utrechtis Oudegrachti ääres on üks paljudest kohtadest, kus ma olen teenindusega korduvalt rahule jäänud. (Erakogu)

Internetist reisiarvustusi lugedes võib jääda mulje, et Hollandi teeninduskultuur pole just kiita: restoranitöötajad on ükskõiksed ega pinguta kliendi heaolu nimel piisavalt. Minu senised kogemused kõnelevad teist keelt: toidud-joogid serveeritakse sõbraliku naeratuse saatel, alati soovitakse head isu ja uuritakse hiljem, kuidas roog maitses. Kirsiks tordil on piparmündikomm, mida iga endast lugu pidav söögikoht siin lahkujaile hingeõhu värskenduseks pakub.

Ehkki Eestis muutub teenindus iga aastaga meeldivamaks, ei sea ma eestlasena ettekandjate ja müüjate käitumisele muidugi ka ulmelisi ootusi. Mulle istub hästi siinne mentaliteet, et teenindajal pole vaja meeletult lipitseda ja iga minuti tagant uurida, kas kõik on ikka korras, sest klient vajab oma ruumi.  Pigem muutuks tüütuks see, kui tuleks pidevalt kinnitada, et ma tõesti ei soovi veel järgmist jooki või ma tõesti ei otsi midagi kindlat, vaid tahan poes niisama ringi vaadata.

Kuna eestlasedki on pragmaatilise mõtlemisega ja otsekohesed ega armasta niisama tühjast-tähjast lobiseda, ei tohiks hollandlased meile üldiselt ebaviisakad tunduda. Pigem on siinsed teenindajad meie omadest siiski heatujulisemad ja tähelepanelikumad. Ise olen end varasemate Hollandi reiside ja praegu siin elatud poolteise kuu jooksul küll vati sees hoituna tundnud.

Kõik algab tervitamisest, mis kliendile poodidesse sisenedes või suurema kaupluse puhul kassalindini jõudes osaks saab. Ma pole veel kohanud müüjat, kes oleks hakanud kaupa niisama ilma teretamata läbi lööma (Eestis juhtub paraku ka seda, et esimene sõna, mis müüjal üle huulte tuleb, on ostusumma). Sellest ma ei räägigi, et tänan ja palun on iseenesest mõistetavad, kuid lahkujale soovitakse ka ilusat päeva või õhtu jätku või kaunist nädalavahetust - ja seda siiral sõbralikul moel, mitte mehaaniliselt. See väike žest tõstab alati tuju ning väljun poest igatahes parema tundega kui pärast tusast teenindust.

„Ilusat nädalavahetust teile!“

Rõiva- ja kosmeetikapoodides, samuti apteegis on töötajad mulle lahkesti juurde astunud ja uurinud, kas nad saavad mulle kuidagi kasulikud olla ja nõu anda. Mõnel puhul on müüja lausa korduvalt rõhutanud, et ma kohe ütleksin, juhul kui ta saab minu heaks midagi teha. See väljendab kõike muud kui hoolimatut suhtumist. Ehte- ja kosmeetikapoodides pakutakse sageli tasuta pakkimisteenust.

Iseäranis tõstaksin esile Rituals kosmeetikakaupluste  ketti. Viimati pakuti mulle Utrechti vanalinna poes maitsvat rohelist teed. Kassasse minnes aga selgub pea alati, et neil on käimas mõni kampaania, mis võimaldab mul dušigeeli või parfüümi lisaks juurde valida.

Ka Hollandis välja sööma minnes ei pea negatiivset elamust pelgama. Seda, et rahvast täis söögikohas tuleb pisut kauem oodata, kuni teenindaja jõuab tellimuse võtta ja lauda tellitu lauda jõuab,  tuleb ju ette kõikjal. Olen harva pidanud kaua ootama, kuid isegi siis  ei nimetaks ma teenindust kehvaks, kui serveerimisega kaasneb naeratus ja soov „Head nautimist!“ ning söömaaeg veel takkapihta maitsev on.

Viisakust on täpselt parajalt

Ettekandjad on abivalmis, vastavad lahkesti küsimustele ja jagavad soovitusi. Nad pole mulle iial vastust võlgu jäänud, kui olen küsinud nõu, milline jook võiks mingi eine kõrvale kõige paremini sobida, või olen huvi tundnud, millest mingi roog valmistatud on. Ma pole tajunud külma suhtumist. Alati soovitakse head isu või head nautimist, meesteenindajad toonitavad isegi galantselt, et soovivad seda „daamidele“. Kui toit-jook otsas, uuritakse, kas klient jäi rahule ja sooviks veel midagi. On isegi vahepeal küsimas käidud, kas toit on hea ja kõik korras, kuid see pole üleüldine tava.

Kokkuvõttes on siinne teeninduskultuur minu meelest just parajas annuses viisakas ja parajalt distantsi hoidev. Teenindaja ei peagi olema madalam kui muru ning viisakad peavad olema mõlemad osapooled. Täpselt sama matslik, kui jahe teenindus, on see, kui klient lauda toodu ja vahetusraha eest tänamata jätab.

Seega usun, et kui suhtuda ise teenindajaisse sõbralikult, peegeldub see ka nende käitumises. Kui aga üleolevalt oodata, et sind ooberdatakse kui kuningat, ei vaimusta see muidugi ühtegi teenindajat. Kuna hollandlased on väga otsekohesed, paistab nende trostslik hoiak sellisel juhul ilmselt ka kergesti välja.

Ei saa ka väita, et siinsed müüjad või ettekandjad ei vahetaks kliendiga kunagi sõnakestki rohkem kui tingimata tarvis ja small talk oleks midagi veidrat. Näiteks on tehtud komplimente minu hollandi keele häälduse ja õllemaitse pihta, samuti on uuritud, kust ma pärit olen ja kus ma siinset keelt õppinud olen. Kui kliente liiga palju pole, ajab nii mõnigi teenindaja hea meelega ka niisama juttu. Samas ei ole nad pealetükkivad. Kuldne kesktee!

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis