Maailm

Moskva tahab Dmõtro Jaroši kohtu ette tuua (3)

Allan Espenberg, 15. märts 2014 13:00
TEGIJA: Paremsektori juht Dmõtro Jaroš (keskel) 21. veebruaril Kiievis Maidanil rahvale esinemas. Kui siis kandsid Paremsektori liikmed julgeolekulistel eesmärkidel maske, siis märtsis andis Jaroš teada, et Paremsektori võitlejad võtavad maskid maha, saavad isikutõendi ja muutuvad legaalseteks. Foto: Reuters
Ukraina pöördeliste sündmuste üheks põhitegijaks on kerkinud kunagine tagasihoidlik ajakirjanik Dmõtro Jaroš. Venemaa peab organisatsiooni Paremsektor juhti terroristiks ja Moskva kohus andis sel nädalal tagaselja välja koguni tema vahistamise määruse.

"Ukrainlaste püüdlused tekitavad Venemaa poliitilises eliidis ikka ja jälle viha ning mõistmatust. Teisisõnu: võitlus jätkub," kirjutas Ukraina ajalehe Delo ajakirjanik Dmõtro Jaroš 2006. aastal Eesti Päevalehes. Aasta hiljem arvas ta, et nüüdseks on Venemaa mõju Ukrainale läbinud ajaloolise pöördepunkti ning Moskva totaalse surve aeg on läbi – sellest on saanud minevik.

Viimastel kuudel on kunagisest tagasihoidlikust ja heast ajakirjanikust, kuid elupõlisest natsionalistist, saanud üks Ukraina pöördeliste sündmuste põhitegija, keda kardetakse ka Ukrainas, kuid iseäranis Venemaal.

Paremsektor – rahvus- või terroriselts?

Samal teemal

Venemaal nimetatakse Ukraina organisatsiooni Paremsektor paremradikaalseks ekstremistide kambaks ja rahvusvaheliseks terrorirühmituseks, kuid Ukrainas peetakse seda rahvusrevolutsiooniliseks ja patriootlikuks liikumiseks.

Selle 42aastane juht Dmõtro Jaroš peab end elukutseliseks revolutsionääriks, kuid tema vastased kasutavad tema iseloomustamiseks väljendeid neofašist, neonats, mässupealik, bandiit, kriminaalkurjategija, rassist, lääne sabarakk, kasutatud kondoom, vandaal, poliitiline kloun, rahvusvaheline terrorist jne.

Paremsektor on parempoolse radikaalse ja patriootliku suunitlusega liikumine, mille Jaroš pani eelmise aasta lõpul kokku mitmest eri rühmitusest. Suurema osa liikmeskonnast moodustavad noored inimesed ning väga palju on Paremsektoris venekeelseid ukrainlasi, kes pooldavad natsionalismi ja suhtuvad enamasti negatiivselt nii Venemaa praegusesse juhtkonda kui ka Ukraina võimalikku kuulumisse Euroopa Liitu.

Kohe pärast asutamist võttis Paremsektor kohad sisse Kiievi kesklinnas ja asus võitlema president Viktor Janukovõtši režiimi vastu. Paremsektori aktivistid olid Euromaidani ajal peamine tegutsev jõud. Just nemad osutasid otsustavat vastupanu miilitsa eriüksuse Berkut liikmetele, hõivasid valitsushooneid nii Kiievis kui ka oblastites ja tirisid maha Lenini mälestusmärke. Samas täideti rahvaväljaastumiste ajal paljudel juhtudel ka turvameeste ja korravalvurite funktsiooni.

Jaroš on põhimõttekindel antikommunist ja natsionalist, kes peab Venemaad Ukraina igipõliseks vaenlaseks ja arvab, et sõda kahe riigi vahel on vältimatu. Samas ei toeta ta sõda, vaid tõdeb, et venelastesse on kodeeritud maailmavalitsemistahe, mis võibki lõpuks viia paratamatu relvakokkupõrkeni. Jaroš on kinnitanud, et tema toetajad kavatsevad revolutsiooniprotsessiga minna lõpuni. "Kui venelased pistavad oma pea siia, nagu 2008. aastal Gruusiasse, siis saavad nad vastu hambaid," ütles varem madalat profiili hoidnud Jaroš ühes oma esimestest intervjuudest välismeediale tänavu veebruari algul.

Moskva väidab, et osa Paremsektori võitlejatest on saanud lahingulise ettevalmistuse Liibüas ja Süürias ning nende instruktorid on USA sõjaväelased. Veel oletab Vene pool, et Paremsektori "palgamõrtsukate" eesmärk on terroriseerida Harkivi, Odessa, Donetski ja teiste Ukraina linnade elanikke. Seepärast keelustati näiteks Krimmi territooriumil Paremsektori ja teiste rahvuslikult meelestatud organisatsioonide tegevus. Sel nädalal teatas Jaroš aga organisatsiooni rakukeste loomisest Ukraina idapiirkondades ning neid hakatakse nimetama Ida Paremsektoriks.

Skandaalne abipalve

Väga tuntuks muutus Paremsektori liidri nimi pärast seda, kui 1. märtsil ilmus Paremsektori kontole sotsiaalvõrgustikus VKontakte tema pöördumine Põhja-Kaukaasia partisanide pealikule Doku Umarovile. "Paremsektori juhina kutsun teid üles aktiviseerima võitlust. Venemaa pole sugugi nii tugev, kui laseb välja paista. Teil on ainulaadne võimalus saavutada võit. Kasutage oma šanss ära," kirjutas Jaroš. Ta kutsus Venemaa elanikke minema metsa ja alustama partisanisõda Vladimir Putini tšekaarežiimi vastu. "Ärge uskuge putinlikke Göbbelseid! Me ei ole venevihkajad! Me ei ole USA agendid! Me oleme vabaduse sõdurid!" kirjutati internetis.

Järgmisel päeval kummutas Paremsektori pressiesindaja Artem Skoropadski selle info, väites, et nimetatud üleskutse tekkis VKontakte leheküljele pärast häkkerirünnakut. Kas see ka tegelikult nii oli, võta sa praegu kinni! Esindaja ütles, et Paremsektor kutsub mitte alluma provokatsioonidele ja esimesena rahutusi mitte algatama, kuid olema valmis astuma vastu Vene Föderatsiooni okupatsioonivägedele.

Venemaa prokuratuur algatas pöördumist ajendiks tuues kohe kriminaalasja, süüdistades ukrainlast avalikus üleskutsumises terroristlikule ja ekstremistlikule tegevusele. Vene uurijate hinnangul kutsus Jaroš venevastaseid jõude korraldama terroriaktsioone Venemaa territooriumil venelaste vastu.

Ukrainlase kohta väljastati tagaselja ühtlasi rahvusvaheline tagaotsimis- ja vahistamiskorraldus, mille peale Ukraina peaprokuratuur teatas ühemõtteliselt, et Ukraina kodakondsust omavat meest Venemaale välja ei anta. Venemaa kriminaalkoodeksi järgi saaks Jarošile esitatud süüdistuste põhjal saata ta vähemalt seitsmeks aastaks trellide taha – muidugi juhul, kui ta Ukrainast kätte saadakse.

Vene Föderatsiooni Kommunistlikule Parteile tundusid Venemaa ametkondade tarvitusele võetud meetmed liigvähesed, seetõttu esitas erakonna aseesimees Valeri Rõškin Vene eriteenistustele koguni üleskutse eriti ohtlike terroristide ja "neonatside liidrite" Dmõtro Jaroši ja Oleksandr Muzõtško füüsiliseks likvideerimiseks. Kommunistid peavad neid kaht meest Ukraina kõige ohtlikumateks juhtideks, kes on mitu korda kutsunud inimesi üles korraldama terroriaktsioone Venemaa vastu, ning seetõttu saaks nende tapmise liigitada terrorismivastase võitluse üheks episoodiks.

"Ma võitlen Ukraina eest lõpuni! Soovigu nad pealegi mind vangi pista! Me veel vaatame, kes keda trellide taha topib!" on Jaroš öelnud. Tema sõnum on: "Kui Putinit karta, siis ei maksa metsa minna!"

Mõningail andmeil on Ukraina parlamendi liikmetele antud arutada seaduseelnõu, mis annaks Paremsektorile regulaarsõjaväeosa staatuse. Meedia teatel olevat peaminister saatnud päevapealt erru seda algatust mitte toetanud kolm asekaitseministrit.

Jaroš: "Tahan olla Ukraina president!"

Janukovõtši-järgse valitsuse moodustamise aegu oli ka Dmõtro Jaroš (42) üks võimalikke ministrikandidaate (kõige rohkem tahtis ta siseministri portfelli), kuid lõpuks ta siiski valitsusse ei pääsenud.

Paremsektor paneb oma kandidaadid välja nii parlamendi- kui ka kohalikel valimistel. Veel teatati plaanist muuta Paremsektor parteiks ja anda talle uus nimi. Presidendiks kandideerimise teate peale oli venelastel vesi lõplikult ahjus ja Venemaa välisministeeriumi esindaja tegi väga jõulise avalduse, milles kutsus lääneriike mitte lubama Jarošit Ukrainas võimule: "Kiievi võimud ja nende läänepoolsed mahitajad peavad takistama neofašisti Jaroši ja tema pooldajate võimulepääsu."

Krimmitatarlaste juht kutsus NATOt sekkuma

Krimmitatarlaste kogukonna juht Mustafa Džemilev kutsus NATOt sekkuma, et hoida ära massimõrva, ning kannustas tatarlasi boikottima homsele plaanitud rahvahääletust Krimmi Venemaaga ühinemise üle. "Kui teised meetmed ei toimi, siis peab NATO sekkuma nagu Kosovos," ütles Džemilev. "NATO sekkumine toimub tavaliselt ainult siis, kui on massimõrv, kuid me tahame, et see [sekkumine] toimuks enne massimõrva," selgitas Džemilev, kes rääkis kolmapäeval telefoni teel ka Vene presidendi Vladimir Putiniga. "Me kutsume Krimmi tatarlasi rahvahääletust boikottima. Sellel referendumil ei ole mingit tähendust. Ma ütlesin Putinile, et see on meie seaduste vastane. Keegi ei tunnusta seda, eriti seetõttu, et see korraldatakse okupeeritud territooriumil," rõhutas Džemilev.

Venemaa jätkab Ukraina uute võimude survestamist

Venemaa täidab oma vastutust Ukrainas elavate kodanike ja kaasmaalaste ees ning reserveerib endale õiguse neid kaitsta, teatas Vene välisministeerium eile Donetski kokkupõrkeid kommenteerides. Ukraina idaosas Donetskis puhkesid neljapäeval kokkupõrked riigi ühtsuse toetajate ja venemeelsete vahel. Ametlikel andmetel tapeti üks Kiievi uute võimude pooldaja ja kannatada sai vähemalt 17 inimest. Meedias on räägitud koguni kolmest hukkunust ja poolesajast vigastatust. "Oleme mitu korda teatanud, et Kiievis võimule tulnud isikud peaksid relvarühmitused desarmeerima, tagama elanikkonna julgeoleku ning inimeste seaduslikud õigused meelt avaldada. Kahjuks seda ei tehta ning Kiievi võimud ei ole saanud olukorda kontrolli alla," rõhutas Vene välisministeerium.

Samal teemal

14.02.2014
Tõmošenko: Kreml on kuulutanud sõja
14.02.2014
Putin: küll on tore, et paraolümpia jäi spordi- mitte poliitikasündmuseks
14.02.2014
Reinsalu: Putin aktsepteerib ainult jõudu, Ukraina on sõjalise konflikti veerel
14.02.2014
Merkel: Krimm ei ole Kosovo