Eesti uudised

Lapse isaks saab võõras mees (15)

Kristiina Tilk, 15. märts 2014 08:00
Foto: TEET MALSROOS
Eesti perekonnaseaduse järgi on lapse isa mees, kes on lapse emaga abielus. "Kui naised on mingil ajal välismaal raha eest näilikke abielusid sõlminud, siis arvatakse, et need ei kehti üle piiri ega tule välja. Enamasti tuleb neile kunagi raha eest antud allkiri meelde alles siis, kui luuakse uus perekond ja saadakse laps, kelle sündi registreerima minnes selgub, et rahvastikuregistrisse märgitakse lapse isaks hoopis võõras mees," ütleb regionaalminister Siim Valmar Kiisler.

"Abielu lahutamine võib tulevikus minna palju kallimaks, kui tehingu eest esialgu saadud tulu," kinnitab Kiisler fiktiivabielude pahupoolest rääkides. Välismaal sõlmitud fiktiivne abielu ei jää pelgalt paberilehele arhiivis ning võib tuua ootamatuid ja raskeid tagajärgi veel aastaid hiljem.

Kiisler rõhutab, et enne Eestis uue abielu sõlmimist tuleks tühistada või lahutada kõik eelnevad abielud. Vastasel juhul kannatavad vanemate rumalate tegude tõttu kõige enam lapsed.

"Näiteks võib tulevikus tekkida olukord, kus abielumees, kes pole lapse isa, võib nõuda lapselt enese ülalpidamist, lapse surma korral pärida tema vara või ka lihtsalt viia ta Eestist ära," ütleb minister.

Naisel kolm kehtivat abielu

"Nii Eesti kui ka enamiku Euroopas kehtivate seaduste järgi peetakse lapse isaks eelkõige lapse emaga abielus olevat meest. Sellest üldreeglist saab vaid teatud tingimuste olemasolul teha erandeid," ütleb Ojamaa.

Alles lapse registreerimise ajal kuulis ema, et midagi muuta võib ainult kohus. Selleks tal aga raha ei olnud. Lapse isaks kanti registrisse seega ema esimene abikaasa. Lapse lihasel isal on võimalus õiguslikus mõttes oma lapse isaks saada juhul, kui ta lapse isa andmed kohtus vaidlustab.

"Kui ema ei lahuta oma abielusid ja sünnib järgmine laps, saab ka tema isaks ema seaduslik abikaasa ning lihane isa isaks alles kohtumenetluse kaudu," möönab Ojamaa. Hull on ka see, et selle juhtumi puhul võib tekkida ülepiiriline vaidlus ja kui vanemad oma lapse põlvnemise andmeid korda ei tee, võib hiljem tõsiseid probleeme tekkida: "Isik, kes on sünnikandesse kantud lapse isana, võib viia lapse oma elukohariiki ja ema ei pruugi sealt enam last kätte saada.

Laps elamisõiguse saamiseks

Teine juhtum, mida Ojamaa kirjeldab, puudutab emaks saanud narkomaani.

Lapse huvides eraldas kohus lapse emalt juba sünnitusmajas. Pärast võõrutusravi saadeti laps lastekodusse ja alustati menetlust, et võtta emalt lapse hooldusõigus. Ema ise lapse vastu huvi ei tundnud ning ka lihane isa oli narkomaan.

"Selgus, et viis aastat varem oli ema välismaal abiellunud kolmanda riigi kodanikuga. Kui temaga ühendust võeti, kinnitas ta, et ei ole lapse isa ning pole temast huvitatud. Siis aga hakkas mehel lõppema abielu kaudu saadud Euroopa Liidu elamisluba ja ta muutis oma sõnu, öeldes, et on ikkagi tegelikult lapse isa," selgitab Ojamaa mehe ilmselget soovi last endale elamisõiguse saamiseks kasutada.

Ojamaa sõnul ei ole teada, mis saatus last ootaks, kui mees tõesti saaks endale lapse hooldusõiguse. Teda saab sellise juhtumi puhul kaitsta, kui kohus võtaks hooldusõiguse ära nii emalt kui ka kolmanda riigi kodanikult.

"Samuti võiks lapse lihane isa vaidlustada lapse sünnikande lisatud andmed, kuid narkomaanist isa pole sellest ilmselt huvitatud. Kuna tegemist on ülepiirilise juhtumiga, võib ka kohtumenetlus olla tavapärasest tunduvalt keerulisem ja võtta märkimisväärselt kauem aega," selgitab Ojamaa.

Seega, kui abieluline suhe välismaalasega lõpeb – pole vahet, kas tegu on fiktiivse või reaalse abieluga –, tuleb kindlasti vormistada ka lahutus.

Samal teemal

25.00.2016
Tõmmu peiuga fiktiivabiellu meelitatud tüdruk jääb lubatud rahast ilma