Karoliina Vasli 16. märts 2014 14:00
Kindlustuslepingut tasub hoolega lugeda, muidu võid reisi ajal ootamatu üllatuse osaliseks saada. Muidugi on vaja ka kainet mõistust, et otsustada, kas üldse on mõistlik reisile minna. Selle ilmekas näide on Ülle Vilgo. 2007. aastal 28. juunil sõitis toona kuuendat kuud rase Ülle kahe sõbrannaga Türki puhkusereisile.

Ootamatu pöörde sai puhkus 3. juuli hommikul, kui kahe lapse emal Üllel hommikusöögi ajal lootevesi vallandus. Eesti arstid olid ennustanud, et sünnitus peaks aset leidma 19. oktoobril. "Kõik oli nii ootamatu! Kuidagi ei osanud aimata, et enneaegne sünnitus võib tulla," rääkis Ülle Õhtulehele.

Väike Ralf aidati keisrilõikega ilmale Antalya haiglas. Laps kaalus sündides kõigest 730 grammi. Üllel oli kindlustusfirma QBE Estonia reisikindlustus, mis tema arvates pidanuks korvama kõik. Poliisi lähemalt uurides aga selgus, et võõrsil sünnitamise puhul maksab kindlustusfirma kõigest 20 280 krooni (1296 eurot), mis oli tühine osa ravikuludest.

Meediaski palju tähelepanu saanud beebi-saaga päädis sellega, et Ralf lennutati 6. augustil erilennukiga tagasi kodumaale. See läks valitsusele maksma 350 000 krooni (22 369 eurot). Haigekassa omakorda korvas Ralfi ravikulud – 127 287 krooni (8135 eurot). Ülle ravikulusid haigekassa kinni ei maksnud, sest naine pidanuks olema teadlik ohtudest, mida kindlustus ei kata.