Maailm

Ukraina kardab, et Venemaa alustab 17.–18. märtsil sõda (51)

Aadu Hiietamm, 14. märts 2014 07:00
MANÖÖVRID: Vene väed alustasid Ukraina piiride lähedal lahinguõppusi. Pildil liiguvad soomukid Belgorodi oblastis Vesjolaja Lopani külas, kust Ukraina piirini jääb 20 kilomeetrit.Foto: Reuters / Scanpix
Pühapäeval on Vene vägede kontrolli all olevas Krimmis rahvahääletus, mis korraldajate arvates viib selle piirkonna Venemaa rüppe. Kiievis kardetakse, et eufoorias olevale Vene presidendile Vladimir Putinile Krimmist ei piisa ning juba 17–18. märtsil võib alata Vene vägede sissetung mujale Ukrainasse. 

Venemaa presidendi Vladimir Putini populaarsus kodumaal on tänu Sotši taliolümpiale ja Krimmi annekteerimisele viimase kolme aasta kõrgeimal tasemel, väidavad Vene sotsioloogid. 

Putin populaarsuse tipul 

Samal teemal

Värske avaliku arvamuse küsitluse tulemuste põhjal on Putini tööga presidendina rahul 71,6% venemaalastest. Nädalaga on toetus kasvanud 3,8% ja kuu ajaga koguni 9,7%.

1. märtsil andis Venemaa parlamendi ülemkoda Vladimir Putinile õiguse kasutada Vene vägesid Ukraina territooriumil ning seda õigust pole seni keegi tühistanud. Seetõttu levib Kiievis hirm, et pärast pühapäevast rahvahääletust Krimmis võib Venemaa viia oma väed ka mujale Ukrainasse.

Ukraina poliitikaanalüütik Pavel Nuss ütles eile, et Vene väed võivad Ukrainasse tungida korraga lõunast ja idast juba 17.–18. märtsil. Analüütik viitas Ukraina piiride taha koondatud Vene vägedele ja nende lahinguõppustele Rostovi, Belgorodi, Tambovi ja Samara oblastis

Õppused kestavad seniste plaanide järgi märtsi lõpuni ning sellest võib järeldada, et Venemaa on valmis sõjaliseks sekkumiseks Ukrainas ka väljaspool Krimmi.

Nussiga on sama meelt Ukraina kindralstaabi ülema endine esimene asetäitja viitseadmiral Ihor Kabanenko.

Väljaandes Levõi Bereg väitis ta, et Venemaa valmistab ette otsest pealetungioperatsiooni nii õhus kui ka maismaal kogu Ukraina vastu.

Putini plaane teab vaid tema ise

Mures on ka USA Luure Kesk-agentuuri (CIA) peadirektor John Brennan. Ta ütles juba teisipäeval Washingtonis, et Venemaal on piisavalt potentsiaali Ukraina idaossa tungimiseks.

Reaalseks sissetungiks on vaja Vene presidendi Vladimir Putini otsust.

"Seda, kas Putin on lõpliku otsuse teinud, teab vaid tema ise," arvas CIA peadirektor. Ta lisas, et tõenäoliselt arutatakse Putini lähikonnas praegu, milline võiks olla rahvusvaheline reageering Vene vägede Ukrainasse tungimisele ja kas see mäng ikka väärib küünlaid.

Nussile, Kabanenkole, Parubeile ja Brennanile vaidles vastu Ukraina välisluureteenistuse endine juht, armeekindral Mõkola Malomuž.

Ta rääkis telekanalile Espreso TV, et Vene pool piirdub olukorra pingestamisega ja aktiivset sõjategevust ei tule, sest see ei ohustaks mitte ainult Ukrainat, vaid ka Venemaad ning kogu maailma.

Saksamaa liidukantsler Angela Merkel ähvardas eile parlamendis tehtud valitsusavalduses Venemaad karmide sanktsioonidega, kui senine kurss Ukraina kriisis jätkub.

Merkeli sõnul kasutab Putin oma huvide läbisurumiseks XIX ja XX sajandist tuntud vahendeid, mis rikuvad rahvusvahelist õigust.

Angela Merkel välistas lääneriikide sõjalise sekkumise Ukraina kriisi ning ütles, et seda saab lahendada vaid diplomaatilisel teel. Kui aga Venemaa jätkab viimaste nädalate kursil, siis võetakse seda ka Euroopas ähvardusena ning Moskvat ootavad tohutud poliitilised ja majanduslikud kahjud.

Merkel rõhutas, et Euroopa Liit ja teised lääneriigid on valmis Vene ametnike pangaarvete külmutamiseks ja neile reisipiirangute kehtestamiseks, kui Moskva keeldub tulemustele orienteeritud läbirääkimiste alustamisest.

Kui need sanktsioonid Venemaale mõju ei avalda, siis rakendatakse juba majandussanktsioone.

Tänasele on planeeritud USA välisministri John Kerry ja Venemaa välisministri Sergei Lavrovi kohtumine Londonis, et arutada Ukraina kriisi lahendamist.

Kerry on selleks kokkusaamiseks varunud 11 tundi aega.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee