Eesti uudised

Eesti õpetaja Krimmis: miilits rebib passe puruks. Mina lahkun! (21)

Karoliina Vasli, 13. märts 2014 07:00
Christi Sepa sõnul on ajupesu oma töö teinud. "Moskvas ja Peterburis võib elu hea olla, aga miks peaks Venemaa Krimmi investeerima?" küsib ta. Foto: ARNO SAAR
Kui Krimmis lastele eesti keelt õpetav Christi Sepp kohalikelt elanikelt küsib, kas nad tahavad iseseisvust, vaadatakse teda jahmunult – usutakse, et Venemaa koosseisus on elu tunduvalt parem.

Sepp õpetab Aleksandrovka küla koolis eesti keelt ja kultuurilugu. Kui Õhtuleht temaga möödunud nädalal vestles, oli ta äraootavalt seisukohal. Lahkumisplaane polnud. Nüüd on olukord teine. Eile õhtul või täna hommikul startis ta tuttavatega Kiievi suunas. "Olukord on ettearvamatu, keegi ei oska prognoosida, mis edasi saab. Et hilisemaid sekeldusi ära hoida, on aeg lahkuda," ütles ta Õhtulehele eile lõuna paiku.

Ta toob välja, et sealkandis käiakse inimeste passe kontrollimas. Näiteks peetakse teel auto kinni – miilitsad võtavad sõitjatelt passid ja rebivad esimesed lehed välja. Kohalikud elanikud usuvad, et nõnda tahetakse kontrollida, et referendumil hääletaks vaid "täiesti usaldusväärne kontingent".

Samal teemal

"Inimeste korteriustele on hakanud koputama ka erariides inimesed, kes räägivad, et on sotsiaaltöötajad. Nad kontrollivad samuti passe," ütleb Sepp.

Ühes külas on väljas ka nii-öelda naabrivalve, mis niisuguste sotsiaaltöötajate liigsele agarusele tahab käe ette panna.

Tekib küsimus, kas ka miilitsa nahas suruvad venelased peale oma kontrolli. Sepp sõnab, et inimesed on võimuorganite suhtes aukartlikud ja täpsemat tausta ei küsitagi. Miilits on miilits. Sepa enda passi vastu ilmselt huvi ei tuntaks, ta on ju välismaalane ja hääletada ei saa. Igaks juhuks plaanib ta aga Kiievis sellestki koopia teha. Üks lahkumise põhjus on veel see, et Sepal on praegu Ukrainas elamiseks viisa. Kui Krimm läheks Venemaa alla, oleks ta illegaal ja algaks bürokraatlik kadalipp. Kas temasugust lääne-meelset seal üldse sallitakski.

Kas kohalikud noormehed on valmis vajaduse korral relvad haarama?

"Pooled noormehed pole sõjaväes käinud. Ei taha mõeldagi, et nad lahingusse läheks," arutleb Sepp. Ta ütleb, et kohalike hoiakud on muutunud Vene-meelsemaks. Kui esiti suhtuti neutraalselt, siis nüüd on kõik veendunud, et Venemaa tahab vaid head. "Kui tahaksin neile õnne soovida, et saate ehk iseseisvaks, ei tuleks see kõne allagi. Nad tahavad Venemaa alla."

Sepp imestab: Krimm on rikkalike võimalustega maa, kui ikka tööd teha, saaks hästi elada, aga selle peale ei mõelda. Ta peab seda rahvuslikuks omapäraks – tahetakse suurt juhti. "Hirmuäratav, kuidas Venemaa propaganda töötab. Lubatakse, et palgad tõusevad. Pensionid kahekordistuvad ja hinnad lähevad alla. Ja nii nad lähevadki ja hääletavad Venemaa poolt."

Sepp toob välja, et kui linnas ka nähakse mundris mehi relvadega, siis ei häiri see kedagi. "Minu jaoks on relv ohtlik ükskõik kelle käes. Nendele annab see hoopis kindlust, et neid kaitstakse."

Praeguses olukorras saab elada vaid päev korraga ja nii otsustab Sepp tuleval esmaspäeval referendumi järel, kas Eestisse naasta. Kunas ja kas üldse võiks jätkuda eesti keele õpetamine Aleksandrovka küla koolis, ta praegu ei prognoosi. "See ei ole praeguses keerulises olukorras esmane. Tähtis on, et päris sõjategevuseks ei lähe."

Pühapäevasel referendumil hääletavad Krimmi elanikud, kas soovivad Venemaaga ühineda. Praegu on Krimm Ukraina koosseisu kuuluv autonoomne vabariik.

Samal teemal

15.02.2014
Krimmi referendumi kajastamiseks sai akrediteeringu 623 ajakirjanikku
13.02.2014
Ukraina pangad võivad Krimmis Venemaale kaotada 2 miljardit dollarit
05.02.2014
Linnar Priimägi: Venemaa tahab tõestada, et ta pole teiste jalamatt
07.04.2007
Eesti keele õpetaja: paljudel vene noortel kadus usaldus riigi vastu