Kommentaar

Kaspar Näf | Kas eestlastel ei lähe veel piisavalt halvasti? (18)

Kaspar Näf, Šveitsis elav kolumnist, 12. märts 2014, 19:06
Kaspar NäfFoto: Teet Malsroos
Hiljutise Eestis-käigu ajal sain taas heita pilgu eestlaste eluolusse. Pilt ei ole sugugi kiita. Samas tundus mulle, et inimesed ei taipa, milles probleem üldse on.

Eesti ametist lahkuv peaminister kipub väitma, et Eestil läheb hästi. Minu ja kindlasti ka paljude eestlaste kõrvades kõlab see irvitusena. Mitme tuhande eurose kuupalga saaja võib ilmselt nii rääkida. Kuidas näeb aga olukord välja 90aastase proua vaatevinklist, kes ei saa endale kuuldeaparaati või seitsmekümnendates mehe silmis, kes ei saa raviprotseduure? Lääne-Euroopas oleks see võimatu, sest juhul, kui inimene ei suuda tervishoiukulude omaosalust maksta, antakse talle toimetulekuabi. Et eestlastel läheb hästi, ei saa olla jutugi.

Kuidas käivet suurendada?

Samas on selge: riik ei saa rohkem raha kulutada, kui riigikassasse sisse tuleb. Ka mina olen seda meelt, et rahandus peab olema pikemas perspektiivis tasakaalus. Sellega seoses pole õiglane, kui riigile heidetakse ette üleliigset kokkuhoidlikust. Ma ei usu samuti, et praegune rahandusminister tahab olemasolevad vahendid sihilikult ebaõiglaselt jagada ja jätta rahuldamata õigustatud palganõudeid, hüvitisi, toetusi ja pensionitõuse.

Probleem on aga muus. Praegune eelarve pole läbipaistev ja eelarveprojektis igas kulukategoorias ära toodud „kindlaks määratud vahendite" all ei suuda ma ka parima tahtmise puhul midagi konkreetset ette kujutada. Nii on asjalik diskussioon riigi rahanduse üle peaaegu võimatu.

Paljud riigieelarvest sõltuvad eestimaalased lähenevad sellisele riigieelarvele oma palganõuetega. Need ei pruugi olla õigustamata. Ent lähenemisviis on vale, jätab see ju tähelepanuta sõlmküsimuse: kust riigiraha üldse tuleb? Maksudest, aktsiisidest, riigilõivudest? Muidugi, kuid maksud, aktsiisid ja riigilõivud voolavad riigikassasse alles siis, kui on midagi maksustada – käibed (käibemaks), tulud ja sissetulekud (tulumaksud) jne.

Seega tuleb vaatluse alla võtta maksustatava rahavoolu maht erasektoris. Minu meelest on just see Eestis liiga väike ja olukorra parandamiseks on vaja seda suurendada. Arvestades, et mõne aasta pärast kaovad ära Brüsselist makstavad eurotoetused, tuleb just sel teemal nüüd hakata pidama arutelu. Muidu võib küll küsida suuremat palka, kuid varem või hiljem järgnevad sääraste nõudmiste täitmisele kärped Kreeka moodi. Kas Eestil peab minema tõesti veel kehvemini sellest arusaamiseks? Kas on vaja selle mõistmiseks sellist riigi rahanduses katastroofi nagu Kreekas või lähitulevikus Ukrainas?

Erakorralised valimised kui innovatsioon

Siiski toon siin ära mõne idee, kuidas Eesti majandus saaks pikemas perspektiivis taas kindla pinna jalge alla. Lähtuda tuleb sellest, milliste teenuste ja toodete eest inimesed on valmis rohkem raha välja käima: kvaliteetsete ja läbimõeldud toodete ning teenuste eest, nagu toodetakse näiteks Šveitsis. Minu koduriigis ilmselt teatakse, mille eest võib (kohati ülearu) palju raha küsida. Just sellepärast võikski käibemahu suurendamiseks Šveitsi eeskujuks võtta. Aga kui seda teha, siis kaasneb sellega eelis, et õpitakse tundma šveitslaste ja teiste välismaal elavate jõukate klientide mõtteviisi. See tõstaks samuti käivet.

Ma püüan šveitslaste mõtteviisi kõikides oma kolumnides lugejateni tuua. Siin esitan vaid mõne strateegilise meetme: avatud kommunikatsioon, argumentidepõhised diskussioonid, kõikide osapoolte kaasamine; arusaamine sellest, kuidas maailma asjad toimivad; võimalikult personaalsed lahendused, ekspertide autoriteet, probleemidest rääkimine ja iseseisev mõtlemine.

Eestlaste seas ei ole niisugune mõttelaad kahjuks levinud. Käskudele mittealluvad kodanikud saavad Eestis külge raske käitumisega või imelike inimeste sildid. Nii võib teha, kuid selline lähenemine tähendab vaesusse jäämist, sest mainitud omadused on eelduseks innovatsioonile ja kõrgekvaliteetsete toodete koostamisele.

Seega peab igaüks, kes suuremat palka tahab saada, toetama just iseseisvat mõtteviisi, muidu jääb ta varsti kogu palgarahast ilma.

Teiseks peab ka Toompeal töötavaid inimesi nii mõjutama, et seal võetaks kuulda innovaatilisi mõtteid.

Valitsusevahetus on õige aeg erakorralisteks valimisteks. Kui Toompea lossis ise selle peale ei tulda, tuleb seda nõuda isamaaliselt lauldes ja rahumeelselt demonstreerides.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee