Eesti uudised

Allan Muuk: Krimmis ei kaitse sind mitte keegi! (49)

Küllike Rooväli, 12. märts 2014, 07:00
TUNDIS END LINDPRIINA: TV3 ajakirjanik Allan Muuk tundis Krimmis tööd tehes end sisuliselt lindpriina, sest võimud ajakirjanikevastasesse vägivalda ei sekkunud. Foto: Kaader TV3 videost
Vene eriväelase rünnaku ohvriks langenud reporter: "Ta tuli rinnaga vastu. Küsisin, et ole hea, anna kaardid tagasi, aga tema pressis, relv rinnal, jõuga."

TV3 tuntud krimireporter Allan Muuk, kes seisis paar päeva tagasi Simferopolis vastakuti Vene eriväelasega ja pidi loovutama värskelt filmitud videomaterjali, ütles, et toore jõu vastu ei saa.

Krimmi peasõjakomissariaadi lähedal, otse keset linnasaginat ja kaubanduskeskuse kõrval, ei osanud TV3 võttegrupp kahtlustadagi, et keegi võib neile kallale tulla. "Tulime taksoga kohale, see oli ju tavaline linnatänav, inimesed käisid mööda, mis siis, et katustel nägime snaipreid."

Muidu oli aga kõik rahulik, kohalikud liiklusmiilitsad patrullisid, bensiinijaama väravat valvasid Vene sõjaväelased, kes tõrjusid neid vahepeal eemale, et "ärge pildistage ja filmige siin!".

Sõjakomissariaadi ümbruses oli ka erariides valvureid.

"Kui hoolega vaadata, siis sai aru, et ka osa tsiviliste valvas perimeetrit," märkis Muuk.

Tigedad silmad maski taga

Ootamatult lendas bensiinijaama uksest välja maskiga Vene sõjaväelane ja nõudis, et nad ei filmiks. Operaator Veiko Vares ütles, et ta ei filmigi, ja võttis oma sõnade kinnituseks isegi kaameral aku tagant ära. Millegi pärast see aga mustast maskist vaatavaid tigedaid silmi ei rahustanud.

Venelane süttis veelgi enam. Algul nõudis ta teleoperaatorilt välja videokaamera kaardi ja kui nägi fotoaparaati, ajas endale tasku ka selle mälukaardi.

Muuk, kes on harjunud telelugusid tehes suhtlema igasuguste inimestega, ka kurjategijatega, otsustas mehele järele minna ja kaardid tagasi küsida. See ei õnnestunud.

"Ta tuli rinnaga vastu. Ma küsisin, et ole hea, anna kaardid tagasi, aga tema pressis, relv rinnal, jõuga." Sel hetkel sai Muuk aru, et Krimmi okupeerinud venelastega polnud mõtet kaubelda, kuna nemad suhtlevad kõigiga ainult jõupositsioonilt.

"Ma ise ka alguses ei kartnud, mõtlesin, et mis seal ikka, aga see juhtum õpetas, pani teisiti suhtuma," nentis ta.

Nii läksidki kaduma kaadrid eelmisel päeval venelaste poolt hõivatud sõjakomissariaadi ümbrusest, ent palju rohkem oli meestel kahju fotodest, millele oli jäädvustatud rahva meeleolusid Sevastopolis. Aga võttegrupi palgatud taksojuht Sergei ütles, et ei, nüüd on aeg minna, rohkem täna enam ei filmi.

Muugi sõnul oli sohvril põhjust peljata küll, sest rahulikult suhtuti sealkandis vaid Krimmi numbriga autodesse, teised, ka Sergei oma, mis mujal Ukrainas registreeritud, äratasid teesulgudes tegutsevates kontrollijates kahtlusi.

Kuul rauas?

Kas sõduril oli neid ähvardades kuul rauas? Seda polnud Muugi sõnul võimalik kindlaks teha.

"Kõigil olid lahingurelvad – automaatkuulipildujad ja AKM automaadid, kõigil pidemed küljes, varupidemed ja noad vööl," kirjeldas ta.

"Aga pideme sisse ju ei näe, kas seal on padrunid ja kas need on lahingu- või paukpadrunid."

Veebruaris Kiievis tundsid ajakirjanikud end veristest sündmustest hoolimata turvalisemalt. Krimmis oli ingliskeelsetel ajakirjanikel probleeme rohkem ja ühel austraallasel murti koguni näpuluu.

"Meie rääkisime vene keelt, meid ei peetud ilmselt nii vastasteks," sõnas Muuk.

"Nad ei saa seal aru, kui sa ütled, et sa pole kummagi poolt, nende meelest peab ka ajakirjanik poole valima."

TV3 võttegrupi seekordne retk Ukrainasse oli hoopis teistsugune kui varasem Kiievis käik. Kui enne olid ajakirjanike vestluspartneriks valdavalt Lääne-meelsed ja demokraatlikku tulevikku ihkavad inimesed, siis Krimmis kohtasid Muuk ja Vares selliseid üksnes noorte hulgas. Enamik üle 40 aasta vanuseid igatsesid taga nõukogude aega, tasuta arstiabi ja lasteaiakohti.

"Nad ei saa aru, et Venemaa pole enam ammu turvaline Nõukogude Liit, kus kõike sai tasuta. Kui nende unistused suurest pensionist tulevikus ei täitu, küllap siis on jälle riid majas ja soov Ukraina alla tagasi minna."

Muugi arvates pole praeguse vastasseisu juures kahe poole, Vene- ja Ukraina-meelsete konflikt enam kaugel.

"Tajusime seal olles, kuidas iga päevaga läksid pinged suuremaks, inimesed närvilisemaks ja järjest rohkem provotseeriti," kirjeldas reporter, kelle sõnul võib suurem verevalamine puhkeda iga hetk.

Võimuesindajad ei sekku

Konflikti eskaleerumise "pealavastajad" on tema kinnitusel venelased, kelle osa võibki kuni lõpuni piirduda vaid vägede kohalhoidmisega, sest nn musta töö teevad ära kohalikud elanikud ise.

"Vene-meelsed on Vene armee kohalolust nii õhku täis, et ilmselt tekivadki konfliktid Vene- ja Ukraina-meelsete kohalike vahel," lausus Muuk. "Vene vägede seljataga olek mõjub paljudele lausa joovastavalt."

"Kui midagi juhtub, siis sind ei kaitse seal mitte keegi," võttis Muuk praeguse olukorra kokku tavainimese jaoks.

"Krimmis pole mingit seaduslikku võimu, valitsevat korda ega ka võimuesindajaid, miilits enam korda ei pea."

Inimesed, keda mobiliseeritakse loodavasse "omakaitsesse", kannavad samasuguseid punaseid käelinte, nagu nõukogude ajal rahvamalevlased, peal on kiri: "AR DRUŠINA", kus AR tähendab "avtonomnaja respublika" ehk autonoomset vabariiki. Kellele linte pole jagunud, kannab käe ümber lihtsalt Georgi linti.

"Osa neist omakaitsjatest oli seal 8. märtsil purjus, konfliktide tekkimine oli ja on ka edaspidi vaid hetke küsimus," rääkis Muuk.

"Omakaitse ja liiklusmiilitsad jagelesid isegi omavahel ega suutnud tegevust koordineerida. Kuigi mõlemad on justkui Vene poolel."

Samas elavad rahulikud elanikud Krimmis oma tavalist elu, poed on avatud, kaupa täis ja kõik toimib. Isegi Vene patrullid ja meeleavaldajad ei püsi oma positsioonidel pidevalt: mõnel päeval ollakse ülemraada ees, vahel pole seal aga kedagi.

Muugi arvates on enamik Krimmi elanikest Ukraina riigi alla jäämise suhtes lootuse kaotanud ja repressioonide hirmus on suur hulk neist otsustanud referendumile üldse mitte minna.

"Olukorda hoitakse meelega ebastabiilsena, ärevus on alaline, pidevalt käivad paugud, ilmselt lihtsalt keegi teeb pulli ja need on mingid õppeotstarbelised lõhkepaketid," kirjeldas Muuk.

"Ühel hetkel võib aga kellegi kannatus katkeda ja on ilmselge, millise riigi huvides see on."

 

Maidanil tulistati mõlemat poolt

Reporter Allan Muugi sõnul tuletas pealtkuulatud ja möödunud nädalal avalikkusele lekitatud telefonikõne välisminister Urmas Paeti ja Catherine Ashtoni vahel meelde jutu snaipritest, kes Ukraina pealinnas Kiievis mõlemat poolt tulistasid.

Muugi arvates pole Paeti info päris kindlasti väljamõeldis ega kuulujutt. Juba möödunud kuul, kui võttegrupp tegi oma eelmist Ukraina reportaaži, oli sellest juttu.

«Istusime koos kohalikega Maidanil telgis ja sõime pekileiba, kui nad rääkisid, kuidas lisaks Berkutile ja meeleavaldajatele tegutseb mingi kolmas jõud,» seletas Muuk.

«Räägiti snapritest, kes tulistasid katustelt nii demonstrante kui ka miilitsaid ning külvasid kabuhirmu mõlemal poolel.»

Tema sõnul arutati mitmeid variante, pakuti ka, et tegemist on tollase presidendi Viktor Janukovõtši või kellegi tundmatu palgatud mõrtsukatega. Ka sellest paanikakülvamisest paistis kindel soov vastaspooli rohkem konflikti ajada.

Samal teemal

15. märts 2014, 15:53
Krimmi referendumi kajastamiseks sai akrediteeringu 623 ajakirjanikku
11. märts 2014, 12:01
Janukovõtš: olen Ukraina seaduslik president ja loodan peagi naasta
11. märts 2014, 10:40
Krimm kui "suure Ukraina" ülalpeetav

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee