Laadin videot...
133
fotot

Eesti mereväe endise lipulaeva Admitral Pitka kolm kuud kestnud lammutustööd on jõudnud lõpusirgele ja alust vanarauaks lõikavad keevitajad on jõudnud admirali südameni ehk masinaruumi.

Admiral Pitka lammutamine pole üritus, kuhu oleks oodatud ajakirjanikud, sel teemal ei taha pikalt sõna võtta ei kaitsevägi ega  ka laeva tükkideks lõikamisega tegelev BLRT Grupp. Ka sadama väravad avanevad fotograafi ees alles pärast mitme nädala pikkust kangekaelset palumist.

Kui laevade ehitamine on firmale ja mereväele uhkuseasi ning nende vettelaskmine suur pidu, siis lammutamine paneb nukralt pead raputama ka kogenud keevitajad, kes on Eesti Mereväe endisest uhkusest suurema osa juba sadamakaile ladustanud. Sealgi jätkub suuremate tükkide peenemaks lõikamine ning neile, kes "vana hea" Pitkaga merel käinud, leidub seal küllaga tuttavaid osi.

Metallimägi muudkui kasvab

Nii on kogu kai ja selle kõrval olev küngas kaetud eri suuruses metallilehtede, torude ja ka tervete laevaosadega. Silm tabab suure sadamakraana poolt virna laotud kuhjas nii kaptenisilla välisseina koos akendega, laeva suurtükitorni aluse, ankruklüüsid koos torudega, kust kunagi jooksid läbi laeva ankruketid ning suure osa laevaköögi sisseseadest. Kunagi aluse ahtris laiutanud massiivse metallist kopteriteki oleks justkui mõni hiiglane tükkideks hammustanud ja huupi kaldale pillutanud. Ühes kohas on reas ankrud, teises elektrimootorid, kolmandast paistab sõrestikmast.

Omaette hunnikutes on nn praht, ehk kõik see, mis pole vanametall – riidekapid, kajutite seinakattematerjal ja isolatsiooniplaadid, mis rändavad koos wc-pottide, nagide ja kraanikaussidega prügikonteinerisse.

Kui ühe oma aja ära elanud laeva vanarauaks lahkamine BLRT kai ääres on täiesti tavapärane tegevus, siis Pitka suhtes on töömeestel ilmselge austus. Erinevalt tavalisest vanast kalalaevast, suhtuvad mehed uhkesse sõjalaeva siira kahjutundega.

Osad lammutajatest teevad omale mälestuspilte ja jäädvustavad laeva lõppu nii mereväe kui ka oma firma tarbeks iga paari nädala tagant. Korralikult on soojakusse kogutud laevast leitud trükised, nende seas Admiral Pitka pildiga postkaardid, mida töömehed ka ajakirjanikule lahkelt pakuvad.

Pitka seadmed on tänapäevased

Päris lootusetu Admiral Pitka saatus aga pole, sest osa laevast jääb siiski kasutusse. Kui merevägi võttis Pitkalt maha vaid mõned tehnilised seadmed, mille hulgas on küpsetusahjud, radar ja selle antenn koos hiiglasliku plastist munakujulise kupliga, siis Eesti Mereakadeemia saab Pitka masinaruumi baasil üles ehitada igati tänapäevase diislilabori, mis on vajalik laevamehhaanikute väljaõppeks.

Akadeemia rekori kohusetäitja Roomet Leiger selgitas, et Lasnamäelt Koplisse kolinud kool saab uue diislilabori uues kohas uuesti üles ehitada just tänu Admiral Pitka seadmetele, sest varasema labori tehnika on ajast ja arust ning tänapäevaste laevadel sellist tehnikat enam ei kasutata. "Noortel laevamehhaanikutel on tarvis õppida töötama ikka selliste masinatega, mida nad hiljem laevas ka reaalselt näha saavad," sõnas Leiger.

Õppevahendid muuseumisse

Nii jättis mereakadeemia enesest Lasnamäele maha ka hulga muid iganenud laevaseadmeid, kaasa arvatud navigatsioonitehnikat, mille toimetas oma hoidlatesse aga hoopis meremuuseum, mis neid juba piisavalt unikaalseiks pidas. Nii ootavadki paljud akadeemia vanad õppevahendid direktor Urmas Dreseni sõnul ega, mil saavad üheks osaks Lennusadama mereajaloo väljapanekust.

Just sel nädalal avavad keevitajad sädemevihkude saatel Admiral Pitka masinaruumi, kust akadeemia plaanib omale saada suurema osa seadmetest alates aluse südamest, peamasinast. Lisanduvad kõik laeva käitavad süsteemid - peaülekande reduktor, võlliliin koos sõukruviga ja paljud teised seadmed. Kool saab kadettidele õppimiseks ka hüdraulilise kraana, külmutuskompressorid koos külmkambritega ning ankrupeli.

Kõik valikud olid halvad

Möödunud aastal langes lõplik otsus selle kohta, et Eesti mereväe lipulaeval Admiral Pitka pole enam kohta Eesti kaitseväe koosseisus. Kuigi valitsuse otsust laeva väljaarvamise kohta merejõududest andis veel oodata, vuristasid vilkad madrused juba varakevadel kärude ja autodega mööda kaisid, sõidutades laeva varustust lattu. Kinnitusotsad, vendrid, päästevarustus – kõik, mil vähegi väärtust mereväe teiste aluste jaoks, võeti laevalt maha.

Pitka oli selleks ajaks juba viis aastat tarbetuna kai ääres seisnud, sest NATO raames ei leitud alusele enam ei tööülesandeid, ega ka raha laeva ülalpidamiseks. Ometi kuulutas kaitsevägi veel 2012. aasta sügisel lipulaeva remondiks välja riigihanke ja äsja mereväe ülemaks saanud Sten Sepper lubas, et viib aluse peagi merele. Läks aga teisiti.

Mereväe juhid ei teinud saladust sellest, et kaitseministeeriumi kaitseplaneerijatel oli põhimõtteliselt valida: kas pidada üleval lipulaeva või neljast alusest koosnevat miinilaevastikku. Kuna miinitõrjeeskaadrit on aga kindlasti vaja, tuli loobuda Pitkast.

Kurb päev, ninad maas

Pärast seda, kui valitsuse otsus Admiral Pitka kohta teatavaks tehti, arvati alus mullu 13. juunil  pidulikult mereväe koosseisust välja, kohal olid kaitseminister Urmas Reinsalu, kaitseväe ülem Riho Terras ja mereväe ülem Sten Sepper. Kuigi oli ilus suvepäev ja Admiral Pitka kopteritekil löödi viimast korda šampuseklaase kokku, oli kõigile selge et Admiral Pitka jaoks on tegu peiedega. Laevalt võeti maha laeva nimesildid, vapid ja lipud. Laeva ühe nimesildi sai omale mäletuseks Rakvere linn, mille vappi laev oli teenistuse ajal kandnud.  Erinevalt tavapärastest tseremooniatest, olid nii kaitseministri ja kaitseväe juhtide pilgud tol päeval naelutatud oma kinganinade ette asfaldile.

Juba tookord oli selge, et ainus lootus Eestit truult NATO vägedes teeninud laeva taas merele saata, oli see Taani Kuningriigile tagastada. Taanlased olid küll viisakad, aga kunagi Eestile kingitud laeva nad ei vajanud ja ütlesid viisakalt ära.

Mereakadeemia saab Admiral Pitkast:

- Peamasin koos laeval olevate varuosade (kütuse kõrgsurvepumbad, pihustid, silindrihülss, tihendid jms), mõõte- ja tööriistade, rakiste komplektiga ning tehnilise dokumentatsiooniga.

- Peaülekande reduktor koos siduri ja võlligeneraatoriga.

- Võlliliin koos sõukruvi ja hüdrosüsteemiga.

- Avariidiiselgeneraator (ADG) koos seda teenindavate süsteemide ja juhtimiskilpidega.

- Käivitusõhu (30 bar) kompressor, tööõhu (12 bar) kruvikompressor.

- Treipink.

- Abikatel.

- Turbokompressor.

- Pööretesageduse regulaatorid Woodward PG ja UG-8.

- Hüdrauliline kraana koos hüdraulilise juhtimissüsteemiga.

- Masinaruumi keskjuhtpuldi ruumist: peamasinate ja reguleeritava sammuga sõukruvi juhtkonsool ja külgkonsoolid koos hoobade, lülitite ja näidikutega.

- Pilsi- ja ballastisüsteemide juhtimise mnemoskeemi paneel.

- Veekindlate luukide ja avauste signalisatsioonipaneel.

- Külmutuskompressorid koos juhtimisseadmete ja külmkambritega.

- Hüdrauliline kraana koos hüdraulilise juhtimissüsteemiga.

- Ankrupeli koos keti, ketipiduri ja ankruga.

- Hüdraulikajaam koos pumpade, juhtimisaparatuuriga ja õlipaagiga.

Allikas: Eesti Mereakadeemia

Merevägi saab Admiral Pitkast:

- Tööstuslik pesumasin ja tööstuslik triikimismasin.

- Kombi küpsetus ahjud – 2 tk.

- Navigatsiooni radari antenn koos plastmassist kupliga ja monitoriga sillas.

- Laeva ankur (1 tk ilma ketita).

- Treipink, freespink, puurpink.

- Trafo 440V = 220V (2 tk).

Allikas: Eesti Merevägi

EML Admiral Pitka

- Admiral Pitka on ehitatud Taanis Aalborgi laevatehases. 27. mail 1975 pandi laevale nimeks Beskytteren ("Kaitsja").

- Vettelaskmine toimus kaks päeva hiljem, sest ristimispäeval oli Limfjordis tormi tõttu liiga madal veetase.

- Beskyttereni üleandmine Taani Kuninglikule Mereväele toimus 15. detsembril 1975.

- Alates 21. novembrist 2000 kuulub Eesti mereväele. Siis heisati laeval Eesti lipp ja anti nimeks Admiral Pitka Johan Pitka järgi.

-  Laeva hoolduseks vajalike rahaliste vahendite puudusel seisis laev alates 2008. aastast kasutamata.

Jaga artiklit

6 kommentaari

.
...  /   15:16, 12. märts 2014
Kahjuks pole ju Eesti Mereakadeemiat ka enam.
.
...  /   14:44, 12. märts 2014
joss: tee endale kõigepealt selgeks kas see laev osteti, Taani kuningriik kinkis selle Eesti mereväele.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis