Eesti uudised

Valus on! Krimmitatarlane: Krimm peaks jääma Ukraina koosseisu (18)

Andres Tohver, 11. märts 2014 07:00
KRIMMIST TALLINNA: Eestlannaga abiellunud Enver Begišev armastab Eestit väga. Foto: Andres Tohver
Eestis elab kaks tuhat tatarlast, kellest kümmekond on krimmitatari päritolu. Üks neist, Enver Begišev (74), töötas aastaid ehituse alal, ent nooruses tuli tal üle elada Stalini repressioonid.

Tallinnas Haaberstis Rõika tänaval on hubane kuuekümnendatest pärit eramu. Majaperemees Enver annab kätt ja juhatab elutuppa, kus koheva karvaga valge kass laua ümber tiirutab.

Abielu eestlanna Helmiga on kestnud üle poole sajandi. Enveril on kaks last, viis lapselast ja viis lapselapselastki.

Töökas mees alustas Eestis ehitusel brigadirina. 43 aastat kestnud ehitajakarjääri viimaseks ametipostiks oli Tallinna Ehitustrusti direktori koht.

Köögis kaunistavad seina suveniirtaldrikud turistina külastatud maid meenutades. Pojalgi on maja, Enveri omast vaid paarisaja meetri kaugusel. Enveri elu esimesed aastakümned ei olnud siiski roosilised.

Loomavaguniga Usbekistani

Enver sündis enne Teist maailmasõda Krimmis Simferoopolis. Ema oli postitöötaja, isa parteiametnik.

Enver oli vaid viieaastane, kui Stalin otsustas krimmitatarlasi kollektiivselt karistada väidetava koostöö pärast sakslastega. 1944. aasta mais küüditati kõik krimmitatarlased – kakssada tuhat inimest üheainsa ööga.

Enver, tema õde, ema ja vanaema aeti öösel kell kaks loomavagunisse, mis viis nad Usbekistani. Sõit kestis kümme päeva. Ei aidanud seegi, et Enveri isa ja kaks onu võitlesid samal ajal Punaarmees sakslaste vastu.

Küüditamise käigus hukkus kümnendik krimmitatarlastest. Enveril tuli koos kolme sugulasega hakata elama kaevanduslinna Angrini barakis. Toit oli vilets, pesemisvõimalused nadid. Vanaema suri juba kahe aasta pärast.

Kõrbest meremeheks

Enver unistas lenduriametist, kuid sõber veenis Samarkandi tehnikumis ehitajaks õppima. Siis tuli Nõukogude armee. Sügavalt kõrbest saadeti noor krimmitatarlane Läänemere äärde. Enveri teenistuskohtadeks olid Liepaja, Kaliningrad ja Paldiski. Õpiti sõitma torpeedokaatritega.

Paldiskis aega teenides tutvuski krimmitatarlane Helmiga. Pulmad peeti 1962. aasta suvel, aga enne ajateenistuse lõppu oli saatusel Enverile veel üks vingerpuss varuks. Algas Kuuba kriis.

Enver oli üks nendest, kes allveelaeva meeskonna liikmena Kuuba poole teele saadeti. Kuubal ta jalga siiski maha ei saanud, kriis lahenes Hruštšovi ja Kennedy läbirääkimiste teel. "Õnneks ei tulnud maailmasõda," võib Enver toimunut tagantjärele seiklusena meenutada.

Juurdumine Eestis

Abielu sidus Enveri Eestiga, ent oli veel teinegi põhjus: "Eestis ei olnud diskrimineerimist."

Teadupärast rehabiliteeriti krimmitatarlased kuuekümnendatel, ent Krimmi tagasi lubati neil pöörduda alles 1989. aastal.

Vahetult pärast sõjaväeteenistuse lõppu otsis Enver Tallinnast endale ehitajana töö. Ülemuseks osutus samuti mereväe taustaga mees. Jaanuaris 1963 tehti Enverist algatuseks ehituse brigadir palgaga 150 rubla kuus.

Praegu peab Enver kaheksandat pensioniaastat. Pensioni makstakse talle 550 eurot 85 aasta tööstaaži eest. Stopp. Kuidas on see võimalik 75. sünnipäeva ootaval mehel?

Iga represseerituna elatud aasta võrdub kolme aasta tööstaažiga. Enver oli lapsena represseeritud 12 aastat.

Krimmi tulevik

Krimmi tagasi Enver ei kipu. Majasse, mis ta ema suguvõsale kunagi kuulus, kolisid sisse vene perekonnad. Nüüd on seegi lammutatud uusarenduste teelt.

"Men Estonija bek severim," ütleb Enver ja tõlgib: "Ma armastan Eestit väga."

Krimmi elanikest moodustavad krimmitatarlased praegu 15%. Suurem osa neist räägib krimmitatari keelt, mis on lähedane türgi keelele. Praegu tatarlasi Krimmis ei diskrimineerita.

Sugugi mitte kõik krimmitatarlased ei ole Usbekistanist ajaloolisele kodumaale naasnud. Nad on Usbekistani ehitanud omad majad ja aiad.

"Valus on," ohkab Enver Ukraina ja Venemaa tüli Krimmi pärast kommenteerides.

"Janukovõtš varastas. Tema poegadestki said miljonärid."

Putinit võrdleb Enver Staliniga, Ukraina uute võimude suhtes ei ole tal veel seisukohta. "Hinges ma ei taha Krimmi andmist Venemaale," ütleb ta siis.

"Krimm peaks jääma Ukraina koosseisu, aga laiema autonoomiaga."

Samal teemal

03.04.2015
Türgi muretseb krimmitatarlaste õiguste rikkumise pärast
12.03.2014
Ukraina kaitseminister palus oligarhidelt abi
11.03.2014
Krimm kui "suure Ukraina" ülalpeetav
10.03.2014
Krimmi rahutud puhkepäevad: venelased jätkavad okupatsiooni

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee