(MARI LUUD)

Viimasel ajal on mulle näppu sattunud meditatsioonialast kirjandust ja arvutihiir kuidagi iseenesest meditatsiooniteemalistel blogi- või muudel kirjutistel klõpsinud. See maailm tundub järjest põnevam!

Kuna ma pole asjatundja ning praktikat on veel vähe, ei näe ma endal olevat õigust anda juhiseid selle kohta, kuidas mediteerima peaks. Sellest oskavad rääkida sajad raamatud ja tuhanded asjatundjad. Kuid minagi olen hakanud enda ja oma mõtete jaoks iga päev veidi aega võtma. Kohe räägin, miks.

Mediteerimine parandab keskendumisvõimet. Pidevalt saja asjaga korraga tegelemine (oh, kuidas mulle meeldib sõna rööprähklemine – väga tabav!) on äärmiselt ebaefektiivne.

Tean ka ise, et tegelikult ei saa ma sedasi rohkem tehtud, vaid hoopis vähem – igast asjast natuke ja needki niiöelda üle jala. Mediteerides olen õppinud paremini vaid hetkele keskenduma ning hakanud seda oskust tasapisi kõigis oma ettevõtmistes rakendama.

Rahulikum on olla ja uskumatu küll, vähema ajaga saab rohkem asju saab korda aetud. 

Mediteerimine aitab paremini uinuda ja sügavamalt magada. On lihtsalt äärmiselt rahustav end kõigest muust välja lülitada. Kui pea on mõtteid nii täis, et need und segama kipuvad, siis tundub, et neile on täiesti võimatu STOPP öelda. See on võimalik, kuid tahab harjutamist. Mediteerimine toob parema ja sügavama une ning tagab ärgates värskema olemise.

Mediteerimine aitab raskes olukorras rahu säilitada. Õppides endasse süvenema, õpid selgeks ka need viisid, kuidas keerulises olukorras hakkama saada.

Tead, mida teha, kui sind haavatakse või kui sulle tundub, et elu on ebaõiglane – paraku tuleb seda ikka ette. Rahunedes, mõttes kümneni lugedes või kasvõi mõnda mantrat korrates on täiesti võimalik tasakaal säilitada ning kõigele vaatamata rahulikuks jääda.

Kuid raskeid hetki tuleb ette ka treeningutel. On teada, et paljude tippsportlaste jaoks on vaimne treening nädalases plaanis samamoodi paigas nagu jõu- või jooksutrenn.

Hea enesetundmine ning hetkele keskendumine aitab teha veel selle viimase küki jõusaalis või hakkama saada viimase viie maratonikilomeetriga. 

Algus on raske ja kummaline. Ei ole võimalikki kokku lugeda, mitu korda mõte esimeste meditatsioonide jooksul mujale rändab.

Otseloomulikult on vaja kohe, just siin ja praegu, otsustada, mida homme selga panna, kellega kohtuda ning mida lõunaks teha. Kuid ei tasu alla anda. Oskus pea tühjendada tuleb. 

Kui palju keegi oma mõtete restardiks aega vajab, on individuaalne, kuid ka kümnest minutist päevas võib piisata. Väga minimaalne investeering parema igapäeva nimel, kas pole?

Jaga artiklit

1 kommentaar

J
Jaa õl.Knad harkjalad  /   17:42, 17. märts 2014
Neid ikka rammiks korralikkult

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis