17
fotot

Möödunud nädalal kutsuti mind ja mu kursusekaaslast Robertit väljaspool kooli toimuvasse gamelani (Indoneesia traditsiooniline muusika) proovi. Kultuurikeskus, kus proovid toimuvad, asub Bantuli läänepoolses osas. Ma polnud iial seal enne käinud.

Peale paaritunnist pillimängu läksime ümbruskonda uurima. Ületades jõe ja möödudes paarist mošeest ning koraanikoolist jõudsime mäenõlvakuni, mille tagant leidsime uskumatult kauni hiinlastele kuuluva surnuaia.

Klassikaline (islamiusuliste) surnuaed Jaaval on keset küla asuv tilluke kivimüüriga aiake, kus igale hauale on asetatud kirstusarnased kiviskulptuurid. Seetõttu oli hämmastav näha seda tohutut kivist sängidest koosnevat orgu. Pea iga haud meenutas luksuslikku vesivoodit, ainult et madratsi asemel kasvas kivist voodiraamis pügatud muru.

Jõukad hiinlased näitavad oma kadunukeste osas üles suurt heldust ja pidulikkust.

Selles, segausuliste surnuais, oli hinge heitnuid valvama pandud värvikirevaid draakoneid, mõõgavõitlejaid, riste, trellide taga palvetavaid neitsi Maarjaid, piiblit lugevad Jeesuseid, koeri, ingleid .... ühele hauale oli asetatud elusuuruses marmorist tahutud auto.

Ma pole küll siin ühelgi matusetseremoonial käinud, kuid väikese uurimustöö tulemusena sain kirja mõned huvitavad faktid kohalikest kombetalitustest.

Enamus matusetseremooniatest Indoneesias järgivad suurte religioonide tavasid (islam, kristlus, hindu, budism), kuid leidub hõimkondasid, kus on säilitanud ka iidsed traditsioonid. Toon väja suuremate saarte eripärad.

JAAVA
Matusega seonduvaid pidustusi nimetatakse selamataniks (selamat on tähendab indoneesia keeles soovin, turvaline, õnne, head).

Esimene selamatan toimub päeval mil pereliige sureb. Järnevad pidustused toimuvad 3ndal, seitsmendal, 40ndal, 100-l ning suurim pidustus peetakse 1000-l päeval. Jaavalased usuvad, et tuhat päeva pärast isiku surma on tema hing leidnud rahu mõnes teises maailmas.

SULAWESI
Lõuna-Sulawesis elavad troajalased usuvad, et peale surma on inimhinge järgmine peatuspaik Puyas (hingemaailm).

Uskumuse kohaselt tuleb sinna sisenedes näidata oma maist staatust. Seetõttu kõrgema positsiooniga persoonide matusetseremooniad on äärmiselt uhked. Tuhanded inimesed pidutsevad mitmeid päevi.

Kuna tseremooniad ise on väga kulukad, siis vajaliku rahasumma kokkusaamiseks võib kuluda isegi aastaid. Sel ajal hoitakse surnukeha spetsiaalses asutuses - Tonganis, kus hoolitsetakse surnute eest justnagu oleksid nad elus, kuid veidi haiged.

Alles peale pidustuste lõppu nimetavad troajalased neid surnuks.

BALI
Peale leinatseremooniat asetatakse surnukehad puu alla. Neid ei maeta ega põletata. Kummalisel kombel ei lähe laibad mädanema ega haisema.

Allikad:
http://www.st.rim.or.jp/~cycle/MYfunerE.HTML
http://en.wikipedia.org/wiki/Funeral_(Buddhism)
http://en.wikipedia.org/wiki/Religion_in_Indonesia
http://bokunosekai.wordpress.com/2011/02/17/indonesia-banget-7-death-ceremonies/

Jaga artiklit

2 kommentaari

  /   20:54, 10. märts 2014
käisin just balil ja kuulsin kohaliku giidi käest et seda et surnud lihtsalt pannakse puu alla istuma harrastatakse ainult yhes kylas... Trunyan ( vulkaani jalamil ja bali suurima järve ääres)...kontrollisin netis....nii ongi....
K
Kristo  /   13:59, 10. märts 2014
Balil olles juhtusin ühte matuse tseremooniat nägema, toimus see sõidutee ääres ja kõik huvilised võisid seda vaadata. Matused olid justkui suur pidu, inimestel rõõmsad näod peas, lapsed jalutasid ringi Käsna Kalle õhupallid käes, üks põrsas oli ka vardasse aetud. Tseremoonia lõppes sellega, et need kaks kirstu mis oli sinna toodud pandi lihtsalt põlema koos sisuga siis.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis