Maailm

Sergei Aksjonov – mees, kes palus Putinilt abi (25)

Allan Espenberg, 8. märts 2014 08:00
MOSKVA MEES: 27. veebruarist Krimmi valitsust juhtiv Sergei Aksjonovasus jõuliselt Krimmi Venemaaga ühendama.Foto: Novosti / Scanpix
Krimmi tormilised sündmused hakkasid arenema 27. veebruaril, kui sealse autonoomse vabariigi peaministriks sai Sergei Aksjonov. Juba 1. märtsi hommikul palus ta Venemaa presidendilt Vladimir Putinilt abi korra ja rahu tagamiseks Krimmis ning pani sellega endast rääkima kogu maailma.

26. veebruaril tagandati usalduse kaotamise tõttu ametist alates 2011. aastast Krimmi valitsust juhtinud Anatoli Mogiljov, kes kuulub Ukraina ekspresidendi Viktor Janukovõtši Regioonide Parteisse. "Krimmi ülemnõukogu otsustas ministrite nõukogu täna laiali saata. Hinnangu sellele otsusele saavad anda Krimmi elanikud," teatas Mogiljov oma lahkumisläkituses.

Samal teemal

Järgmisel päeval nimetas Krimmi 100-liikmeline parlament autonoomse vabariigi uueks peaministriks partei Vene Ühtsus juhi Sergei Aksjonovi. Teadaolevalt on Krimmi parlamendi esimehele helistanud Viktor Janukovõtš ja käskinud Aksjonovi valida uueks peaministriks.

Peaministri valimised viidi läbi kiirustades, kusjuures rikuti mitut seadust, sealhulgas Krimmi põhiseadust. Isegi kvoorumit polnud ja ka ajakirjanikke ei lastud ligi. Seevastu viibisid hääletuse juures parlamendihoone hõivanud relvastatud tegelased ning maja katusel lehvis Venemaa riigilipp. Nii võib öelda, et parlamendiliikmed hääletasid automaaditorude ees, ja pole võimatu, et "valimisprotsessi" kontrollisid tippkurjategijad, kes tahtsid Krimmi uue juhina näha oma endist kolleegi.

Pärit Moldovast

Aksjonov teatas 1. märtsil, et allutab kõik Krimmis asuvad Ukraina relva- ja julgeolekujõud oma kontrollile, ning palus Vene presidendilt Vladimir Putinilt kiiret abi korra ja rahu taastamiseks poolsaarel. Teame, et veel samal päeval andis Vene parlamendi ülemkoda ühel häälel Putinile loa kasutada Ukraina territooriumil Vene vägesid. Samuti samal päeval kirjutas Ukraina presidendi kohusetäitja Oleksandr Turtšõnov alla määrusele, millega Aksjonovi peaministriks valimine tunnistati ebaseaduslikuks – selle formuleeringuga nõustus ka Kiievi halduskohus.

Kes on siis ikkagi see mees, kes enne ootamatult Krimmi peaministriks saamist oli parlamendi lihtliige ja pisikese opositsioonipartei juht, kuid kes jõudis juba esimeste peaministriametis oldud tundidega külvata palju segadust ja panna endast rääkima kogu maailma?

Moldovas 1972. aastal sündinud Sergei Aksjonov sattus Krimmi, kui asus õppima Simferopoli sõjakoolis. Kursandina oli ta 1991. aastal valmis asuma relvaga kaitsma Nõukogude Liitu lagunemise eest, kuid vastavat käsku ei tulnud. NSV Liidu lagunemine paljudeks iseseisvateks riikideks jättis sügava jälje Aksjonovi mõttemaailma ja tegevusse, kuna tal kadus võimalus teostada end ohvitserina. Pärast armeeteenistusest lahkumist tegeles ta kümmekond aastat üksnes äriga, kuuludes mitme kooperatiivi ja firma juhtkonda.

Kuritegelik minevik

Internetis oleva info kohaselt liitus Aksjonov juba Simferopoli sõjakoolis õppides 1990. aastate algul kuritegeliku rühmitusega Greki, olles selle hierarhias nn brigadir. Teda tunti Krimmi kurjategijate ja miilitsa seas Goblini (paha vaim) hüüdnime all. Aksjonovi iseloomustamiseks öeldi tollal: "Mees, kel on raskusi kolmesõnalise lause moodustamisega". Nüüdseks on ta selles osas arenenud ja suudab juba enam-vähem korralikult rääkida.

Ühes 2009. aastal antud intervjuus on Aksjonov oma tegevust 1990. aastatel kirjeldanud nii: "Ma olin eraettevõtja. Tegelesin mitmel alal, näiteks toiduainetega, konserveerimisega, saatsime välismaale tarbekaupu. Absoluutselt seaduslikud äritehingud. Mul on Krimmis ausa ärimehe reputatsioon. Ma pole kedagi taga kiusanud ega kelleltki midagi ära võtnud."

Kisklemised poliitikutega

2000. aastate lõpul hakkas Aksjonov kõigile ootamatult tegelema poliitikaga, kuuludes aegade vältel mitmesse Vene-meelsesse organisatsiooni (Krimmi Vene Kogukond, Krimmi Kodanikuaktiiv, Vene Ühtsuse Eest Krimmis, Vene Ühtsus). Aksjonovi tipphetk poliitikuna saabus 2010. aastal, kui ta valiti Krimmi parlamendi liikmeks.

Kuigi Aksjonov polnud poliitikasfääris esialgu mingi kõva tegelane, tekkis tal mitme poliitikuga üksjagu sekeldamisi ja lahkhelisid, millest nii mõnigi sai lahenduse alles kohtus. Näiteks pidas ta aktiivset võitlust Simferopoli linnapea Gennadi Babenkoga, kelle valimist sellesse ametisse ta pidas ebaseaduslikuks ja püüdis seda kohtus tõestada. Lõpuks pidigi Babenko ameti maha panema.

Aksjonovi üheks printsipiaalsemaks vastaseks oli Krimmi Vene Kogukonna üks juhte Mihhail Bahharev, kes 2009. aastal astus sellest organisatsioonist välja, teatades, et ta ei saa kuuluda ühendusse, mille esimeseks aseesimeheks määrati Sergei Aksjonov, kelle minevik on enam kui must. Bahharev avalikustas ka andmed Aksjonovi kuulumisest maffiarühmitustesse ja tema kuritegelikust tegevusest. Bahharevi-Aksjonovi konflikti arutati mitu korda kohtus.

"Mind pole kunagi kohtus süüdi mõistetud, mind pole kohtulikult vastutusele võetud, ma pole olnud osaline üheski kriminaalasjas. Minu elulugu on ärimehe elulugu. Siiski pidin 1990. aastatel äriliinis suhtlema kõigiga, sealhulgas inimestega teatud sfääridest ja organitest, riigiametnikega," on Aksjonov ise rääkinud.

Siinjuures võib tõmmata mõningaid paralleele USA mafiooso Al Caponega, kelle kuritegelik tegevus (röövimised, mõrvad, katusepakkumised jne) oli paljudele teada, kuid keda ei suudetud nende raskete kuritegude eest vastutusele võtta ja kes lõpuks jäi vahele lihtlabase maksupettusega.

Parlamendiliikmena tegeles Aksjonov Krimmi ülemnõukogu kodulehekülje andmetel tavakodanike igapäevaprobleemidega, nagu tilkuvate katuste, rikkis liftide, räämas lasteväljakute, katkiste tänavate, katkendliku veevarustuse, suurenevate kommunaalmaksude ja muu sellisega. Ta muretses invaliididele ratastoole, lapserohketele peredele kortereid, pensionäridele ravimeid, sõjaveteranidele talvesaapaid. Ja siis ühtäkki sai lihtpoliitikust Krimmi kõige tähtsam mees, kellena ta pööras kogu senise poliitika pea peale.

Käis sageli Moskvas

Enne peaministriks saamist oli ta käinud sageli "konsultatsioonidel" Moskvas, kust tõenäoliselt rahastati tema organisatsiooni Vene Ühtsus.

Arvatavasti kiideti Moskvas heaks ka tema kandidatuur Krimmi juhi kohale ja töötati välja stsenaarium Krimmi olukorra teravdamiseks.

"Aksjonovis on tunda realiseerumata ohvitseri, karmi ja nõudlikku, kuid samas õiglast ja alluvate vajadusi mõistvat. Ta oleks ideaalne pataljonikomandör nõukogude sõjakirjanduses. Sergei Aksjonov on karismaatiline, sõjalistes kategooriates mõtlev ja impeeriumlikult meelestatud juht," on kirjutanud Läti ajakirjanik ja politoloog Juris Paiders.

Kiievi rajoonikohus andis 5. märtsil välja korralduse Krimmi juhtide Sergei Aksjonovi ja Vladimir Konstantinovi tagaotsitavaks kuulutamisest, nende kinnipidamiseks, kohtusse toimetamiseks ja vahi alla võtmiseks. Mehi süüdistatakse tegevuses, mille eesmärk on konstitutsioonilise korra kukutamine ja riigivõimu hõivamine Ukrainas.

Uudisest kuuldes kinnitasid Aksjonov ja Konstantinov, et neil pole midagi karta, ja pealegi ei allu Krimm Ukraina Julgeolekuametile (SBU), kellele anti ülesanne tagaotsitavad kinni püüda. "Me tervitame SBUd. Las tegelevad oma asjadega. Krimm on territoorium, kus SBU võim ei kehti," teatas Aksjonov.

Samal ajal võttis Konstantinovi juhitav parlament vastu otsuse Krimmi ühendamiseks Vene Föderatsiooniga. Rahvahääletus selles küsimuses on 16. märtsil.

Ka parlamendi esimehel on tume minevik

Ka Krimmi peaministri Sergei Aksjonovi praegune lähim poliitiline kolleeg, Krimmi parlamendi esimees Vladimir Konstantinov pole sugugi puhas poiss.

Ajakirjanduse andmetel pole Ukraina teenelist ehitajat ja paljude ordenite kavaleri Konstantinovit küll otseselt seostatud bandiitide ja kuritegevusega, kuid oma panuse on ta sinna andnud.

Konstantinov kasvatas tavalise remondi- ja ehitusvalitsuse impeeriumiks Konsool, mis hiljem sulandus korporatsiooni Ukrrosbud, mille juht ta oli kuni parlamendiliikmeks valimiseni 2010. aastal. Kuid juba 2004. aastal hakkasid tuhanded inimesed, kes olid Konsoolile uue eluaseme eest raha maksnud, nurisema, et pole korterit kätte saanud. Ja need rahatuks tehtud inimesed ootavad oma kortereid siiamaani.

Konstantinovi firma olevat tekitanud tavakodanikele kahju umbes kahe miljardi dollari ulatuses. Lisaks sai firma pettuse teel suuri krediite paljudelt Ukraina ja Venemaa pankadelt. Kuigi firma juhtkonna vastu algatati kriminaalasi, sumbus see tavapäraselt kusagile teadmatusse.

Et hoiduda kriminaalvastutusest majanduskuritegude eest, hakkas Konstantinov rahastama valitsevat Regioonide Parteid, ja nii sattus mees, kes kunagi polnud poliitikaga tegelnud, iseendalegi ootamatult mitte vangikongi, vaid Krimmi parlamendi spiikri toolile. Samuti hakkas ta väga tihti sõitma Moskva vahet ja tegelema poliitiliste probleemidega, mis teda iialgi polnud huvitanud. Tunnetades Moskva ja kohaliku tasandi toetust, hakkas Konstantinov käituma agressiivselt, ei arvestanud inimeste arvamusega, vaid viis ellu juhiseid, mis talle olid eeldatavasti antud Moskvas.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee