Isepäine Leedu juhib Rail Balticu kiirraudtee arutelu umbteele? (32)

Töörühmade kolmapäeval alanud kohtumine Tallinnas pidi jätkuma neljapäeval, kuid jututeemad said juba esimesel päeval otsa. Leedu delegatsioon oli juba esimesel päeval öelnud, et neil pole mandaati arutada Eesti kompromissettepanekut Vilniuse ühendamiseks kiirraudteeliiniga. Samuti ei mõistnud nad, kellega ja mille üle nad peaksid üldse läbi rääkima, kui Eestis on tulemas valitsusvahetus ja Siim Kallas on vihjanud rahvaküsitluse võimalusele.

Eesti kompromiss puudutas tingimusi, mille täitmisel võiks Vilniuse Rail Balticu projekti hõlmata. "Esiteks Euroopa Komisjon annab kindlustunde, et seda on võimalik rahastada ELi poolt, ja teiseks, et Leedu teeb analüüsi, mis näitaks asja tasuvust," ütleb Rail Balticu Eesti töörühma juht Indrek Sirp.

Riigikogu majanduskomisjoni esimees Kaja Kallas lisab, et mingit otsust rahvaküsitluseks pole tehtud ja valitsusevahetus Eesti suhtumist Rail Balticusse ega ka Vilniuse ühendamisse ei muuda.

"Meie arusaama kohaselt on Vilnius Rail Balticu projekti integreeritud osa. Selles leppisid kokku transpordiministrid ja selle kiitsid heaks peaministrid ning praegusel hetkel ei ole vaja seda Euroopa Komisjoniga arutada," leiab aga Leedu majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi rahvusvaheliste suhete osakonna juht Arenijus Jackus.

"Eesti esitas juba eelmisele, 20.–21. veebruaril toimunud töörühma kohtumisele kompromisslahenduse, mis puudutas Vilniuse ühendamist," räägib luhtunud kohtumisest majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Rasmus Ruuda.

Läbirääkimiste aluseks on Ruuda sõnul 16. septembril 2013 vastu võetud viie riigi ministri (Läti, Leedu, Eesti, Soome, Poola) ühine deklaratsioon. "Ühisettevõtte asutamise tähtajast, 1. jaanuar 2014, on juba rohkem kui kaks kuud üle ja mida rohkem protsess venib, seda kahjulikum on see Rail Balticu projektile. Järgmise kohtumise oleme kavandanud aprilli algusesse. Kui pärast seda jääb veel lahtiseid teemasid, tuleb need läbi rääkida ministrite tasandil."