Päästjad kihutasid kohale ja nägid, et hoone renoveeritavas osas põlesid elektrijuhtmed ja vahelagi oli ka juba umbes ruutmeetri ulatuses tuld võtnud.

Raskematest tagajärgedest päästis automaatne tulesignalisatsioon, mis aitas tulekahju kiiresti avastada. Menetlusinspektori sõnul põhjustas põlengu prožektori rulli keeratud pikendusjuhtme ülekuumenemine.

Jaamahoone omanik Kaspar Kokk täpsustab, et põles jaama teise korruse trepimade, mille kõrvale tuleb neli väikest bürooruumi.

"Peatöövõtjaga oleme põlengu suhtes rääkinud. Eks see mõningane ehitajate hooletus oli. Minu teada päästeamet ehitajat seetõttu juba trahvis," ütleb ta.

Lõuna päästekeskuse pressiesindaja nendib, et ohutusnõuded renoveeritavas hoones ei olnud täidetud.

Koka sõnul saavad põlengukoha läheduses olevad ruumid õnnetusele vaatamata valmis juba aprilli teises pooles, kuid veel ootab restaureerimist hoone vasakpoolne osa, kuhu on plaanitud restoran.

"Praegu otsime sinna rentnikku. Oleme lootusrikkad. Raudteel reisijate arv on hüppeliselt kasvanud ning sõiduplaani tihendamine toob rahvast kindlasti veelgi juurde," arvab Kokk.

Tartu linnavalitsuse kultuuriväärtuste vanemspetsialisti Egle Tamme sõnul vaatab põlengukoha üle ka kultuuriväärtuste teenistuse spetsialist, kuid trahvide tegemine ei ole nende ülesanne.

2006. aasta 31. augusti öösel toimunud suurpõlengus sai raudteejaam tugevalt kannatada. Aasta hiljem süütamises kahtlustatavad vahistati ja 2009. aastal mõistis kohus nad tingimisi vangi.