Eesti uudised

Marek Strandberg: valitsusevahetus võib päädida erakorraliste valimistega… (16)

Karoliina Vasli, 7. märts 2014 07:00
LAHTISED KAARDID: Siim Kallas vaatab sõbralikult oma eelkäijat Andrus Ansipit. Või on siiski ennatlik Kallast järgmiseks peaministriks tituleerida? Foto: ARNO SAAR
Endine riigikogulane Marek Strandberg ütleb, et hüpoteetiliselt on võimalik, et valitsusevahetus lõpeb erakorraliste valimistega. Reformierakond ja IRL vaidlevad vastu.

Teisipäeval sõitis Strandberg taksoga, mille juht oli äsja sõidutanud Toompeale kaks parlamendisaadikut. Taksojuht ütleski talle: poliitikud arutanud omavahel, et valitsust ei tahetagi vahetada, vaid hoopis erakorralised valimised esile kutsuda. Praegu olevat võimatu ennustada, kes või mis on olemas 2015. aasta kevadeks, kui on riigikogu korralised valimised. Nimelt peab alates aprillist olema erakonna loomiseks 500 liiget senise 1000 asemel ja viimasel ajal on mitmed võimalikud parteid juba pead tõstnud. Strandberg märgib, et esiti ei pööranud ta mõttekäigule suurt tähelepanu – taksojuhid ikka lobisevad –, aga hiljem selle üle juureldes tundus juba tallegi, et praeguste pingete juures võiks see üks hüpotees olla küll.

Samal teemal

Vangerdus oli küüniline

Peaministrikandidaadi peab esitama president Toomas Hendrik Ilves. Reformierakond on selgelt öelnud, et see võiks olla Siim Kallas. "Väga raske on presidendil mittemäletavat peaministrit valida," viitab Strandberg sellele, et Eesti Päevaleht kirjutas, kuidas Kallas paarikümne aasta eest Eesti Panga presidendina lubas väljastada garantii hinnaga 100 miljonit USA dollarit ehk selle aja kursi järgi ligi 1,3 miljardit krooni. Kallase esmane selgitus oli, et ta ei mäletagi seda. Strandberg lisab, et Ansipi-Kallase vangerdus on üldse valijate suhtes küüniline. Jätkab Kallas ju praegu ka Euroopa Komisjoni asepresidendina. "See kõik on nii veider. Juba veidruste hulga tõttu – ega see taksojuhi jutt väga vale pruugi ollagi."

Strandberg lisab, et kui lähiajal kuulutataks välja valimised, oleks peamised jõud, kes valimiskünnise tõttu kohad jaotaks, tõenäoliselt ikka neli praegugi parlamendis istuvat parteid. "Tuleks piltlikult öeldes EMORi küsitlus populaarsuse kohta," sõnab Strandberg. "Kui kandideeriks tunduvalt rohkem jõude, siis eeldatavalt 2–3 saaks dominantse häältesaagi, ülejäänud jageleks teiste kohtade ehk raha pärast. Läheks väga keeruliseks."

Senised koalitsioonipartnerid Reformierakond ja IRL niisugust alternatiivi ei näe. "Riigikogu valimised on iga nelja aasta tagant ning järgmised toimuvad aasta pärast," ütleb Reformierakonna peasekretär Martin Kukk konkreetselt. IRLi kommunikatsioonijuht Gerrit Mäesalu selgitab: "Praeguses keerulises julgeolekuolukorras on Eesti huvides saada võimalikult ruttu endale toimiv valitsus. Valitsuskriis ja erakorralistest valimistest tekkiv võimuvaakum ei ole Eesti huvides."

Martin Kuke kinnitusel arutab Reformierakonna juhatus täna võimalusi, kuidas kiiresti valitsus paika saada. Eilne Äripäev kirjutas oma allikatele toetudes, et oravad võivad eelistada sotse. Viimased saaksid valitsus neli ministrikohta.

Erakorralised valimised

Põhiseaduse 89. paragrahvi kohaselt peab president valitsuse tagasiastumise järel 14 päeva jooksul esitama uue peaministrikandidaadi.

Kui viimane riigikogult toetust ei saa, on presidendil nädala jooksul õigus nimetada teine kandidaat. Kui ta seda võimalust ei kasuta, läheb peaministrikandidaadi ülesseadmise õigus üle riigikogule. See juhtub ka siis, kui president esitab kandidaadi, aga too riigikogult volitusi ei saa või ei suuda valitsust moodustada. Riigikogu seab siis üles peaministrikandidaadi, kes esitab valitsuse koosseisu presidendile. Kui seda 14 päeva jooksul teha ei suudeta, kuulutab president välja riigikogu erakorralised valimised.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee