Eesti uudised

Aivar Riisalu: Eesti iseseisvuse võti on relvastatud rahvas (89)

Karoliina Vasli, 6. märts 2014, 07:00
Aivar RiisaluFoto: Stanislav Moškov
Riigikogu nõuab Vene vägede lahkumist Ukrainast.

Riigikogu mõistis hukka Venemaa sõjalise agressiooni Ukrainas. Poliitikute kinnitusel Eesti julgeolekule praegu otsest ohtu pole. Küll aga manitseb kaitseliitlasest rahvasaadik Aivar Riisalu, et rahvas tuleb välja õpetada, kuidas end relvaga kaitsta.

Samal teemal

Eilsel erakorralisel riigikogu istungil alustas välisminister Urmas Paet oma sõnavõttu hirmutava hinnanguga: "Ukraina kriis on suurim julgeoleku- ja usalduskriis Euroopas pärast Balkani sõdu ja Gruusia konflikti."

Meile kui Venemaa naabrile see tõdemus mugavalt ei kõla. Hiljem rahustas Paet siiski: "Eestile täna otsest julgeolekuohtu ei ole, nii et selles osas ei maksa endale ja kogu ühiskonnale stressi juurde tekitada. Samas, nagu ma ütlesin, ma usun, et täna kõik mõtlevad eurooplased on loomulikult mures Venemaa agressiooni pärast Ukrainas, kuna asjade käik on näidanud, et paraku on Venemaa oma sammudes jätkuvalt ettearvamatu."

Kui Eesti poliitikute sõnavõtud võimaliku ohu teemal on siiani ettevaatlikud, siis USA senaator, vabariiklane John McCain on president Barack Obamat kritiseerides selle selgelt välja öelnud: "USA president usub, et külm sõda on läbi. Hästi, see ongi läbi, aga Putin ei usu, et külm sõda on läbi, vaadake Moldovat, Gruusia okupatsiooni, vaadake survet Balti riikidele."

Eile riigikogus rääkisid ohust konkreetsemalt Juku-Kalle Raid ja Aivar Riisalu. Neist esimene kutsus üles Euroopa Liitu kehtestama viivitamatult sanktsioone Venemaa vastu. "See on eelkõige signaal Saksamaale ja Prantsusmaale, et lõpetada agressorile relvade tarnimine. See on täiesti ajulage, pidada läbirääkimisi ja teise käega teda varustada relvadega," märkis Raid.

Relvadest rääkis ka kaitseliitlane Aivar Riisalu, kes meenutas, et Eesti on andnud endale seadusliku õiguse oma rahvast relvastada ja sõjaväeliselt välja õpetada. "See on tänapäeval heidutuse ainus vorm. Ainult julgeid ja tugevaid ja resoluutseid inimesi ei julgeta rünnata."

Kas aga Eestis võiks karta riigisiseseid provokatsioone?

Kalle Laanet arutles Õhtulehega vesteldes, et siinsete venelaste hoiak sõltub sellest, millises inforuumis nad asuvad. Ta tõi välja, et kui Tallinnas on ilmselt venelasedki kursis toimuva täpsema sisuga, siis Ida-Virumaal võib Venemaa mõju olla tugev. "Tähed ei näita, et oleks julgeolekuoht õhus. Segadust on võimalik tekitada, aga loodame, et seda ei tule," arvas ta.

Eilsel riigikogu istungil arutati 63 saadiku algatatud avalduse eelnõu, millega parlament mõistab hukka Venemaa relvajõudude Ukraina-vastase tegevuse, Krimmi okupeerimise ja Venemaa katsed Ukraina ühiskonda lõhestada. Nõutakse vägede viivitamatut lahkumist Ukraina territooriumilt. See võeti hiljem parlamendi häälteenamusega vastu.

Edgar Savisaar Krimmis sõjalist sekkumist ei toeta

Edgar Savisaar jäi linnavalitsuse pressikonverentsil palju vastukaja leidnud seisukohale, et praegune Ukraina valitsus pole legitiimne. "Kiievis olid meeleavaldajate käes vahendid, mis ei tohiks demokraatlikus riigis meeleavaldajate käes olla," viitas ta vägivalla õhutamisele.

Küll märkis Savisaar Vene vägede sissetungi kohta Krimmi, et jõu kasutamine piiride muutmiseks on Euroopas lubamatu. Ta sõnas, et olukord paraneb siis, kui toimuvad valimised. Savisaare väljaütlemist on kritiseerinud mitu parteikaaslast, näiteks Olga Sõtnik, Mailis Reps ja Jüri Ratas. Savisaare väitel erakonna sees lõhet pole.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee