Eesti uudised

Eesti Ukrainlaste Kongressi juhataja: elame praegu alalises stressis, öösel und ei ole (24)

Andres Tohver, 5. märts 2014 07:00
MURES: Eesti Ukrainlaste Kongressi juhataja Vira Konõk arvab, et olukorra normaliseerumiseks Ukrainas kulub kümmekond aastat, kui praegune kriis vähegi rahumeelselt laheneb.Foto: Andres Tohver
Eesti ukrainlased elavad kaasa sünnimaa draamale. "Elame praegu alalises stressis, öösel und ei ole, istume arvuti ees, vaatame, mis toimub," räägib Eesti ukrainlaste katusorganisatsiooni juhataja Vira Konõk.

Vira Konõk (56) on tarmukas daam. Lvivis inseneriks õppinud Vira abiellus Kaliningradi merekooli lõpetanuga ja kolis Eestisse 1986. aastal.

Inseneritöö kestis siiski vaid paar aastat. Praegu on Vira Ukraina riigiraadio ajakirjanik, ent seitse aastat tegi ta uudiseid ka BBC-le.

Eestis elab 22 000 ukrainlast. Vira on Eesti Ukrainlaste Kongressi juhataja, mille tegevusest võtab osa 2000 inimest. Kongress toimib katusorganisatsioonina Eesti ukrainlaste organisatsioonidele.

"Korraldame üritusi, kontserte ja õhtuid, mis on pühendatud ukraina tegelastele, festivale, näitusi, palju-palju kultuuriüritusi," räägib Vira.

Janukovõtš ja Putin

Mida arvab ta ametist tagandatud ja Venemaale pagenud president Viktor Janukovõtšist?

Vira meenutab tolle tegevuse algust kriminaalkorras karistatud karusnahast mütside vargana. Ajakirjanikuna koges Vira eeskätt seda, et Janukovõtši presidendiks oleku ajal hakkasid tulema näpunäited, millest on soovitatav kirjutada ja millest mitte. Ebasoovitatav oli kõik see, mis kritiseeris Venemaad.

Jõudes mastaapsete riigivarguste ja meeleavaldajate tapmiseni, on Vira resoluutne: "Janukovõtš tuleks vangi panna, kogu eluks."

Eriti paneb ta pahaks Janukovõtši kirja Putinile, milles ta nõudis Ukrainas korra majja löömist. "Hullumeelne!"

Venemaa presidendi Putini kohta ütleb Vira, et tema käitumine Krimmis meenutab Hitleri tegevust Sudeetides (Hitler liitis 1938. aasta septembris Saksamaaga Tšehhoslovakkia osa, kus elasid valdavalt sakslased. Suurbritannia ja Prantsusmaa nõustusid, lootes nii sõda ära hoida. Märtsis 1939 nõudis Hitler kogu Tšehhoslovakkia alistumist Saksamaale, mida tehti vastupanuta).

"Säärane kriis võib edasi kasvada maailmasõjaks. Ma väga loodan, et seda ei juhtu."

Kas aga Krimm peaks jääma Ukrainale, selles Vira nii kindel ei ole.

"Võib-olla peaks haige jäseme amputeerima, et ülejäänud organism tervena püsiks?"

Ukraina ja Eesti

Naine rõhutab samas, et ta ei räägi kõigi ukrainlaste nimel, sest ukrainlaste seas on palju erinevaid arvamusi. Ukrainlaste diasporaa kujunes välja Nõukogude ajal, seal on palju venemeelseid.

Krimmist rääkides libiseb jutt märkamatult Ida-Virumaa peale. Vira arvates Ida-Virumaa elanikud ei soovi Venemaaga ühineda, sest nad elavad Euroopa Liidus.

"Kui ei tule provokaatoreid," lisab ta.

Eesti ukrainlaste hädana nimetab Vira seda, et peamiselt ammutatakse infot venekeelsetest meediakanalitest, mis on aga goebelslikud: näiteks kui Kiievis tuli Maidani väljakule 2–3 miljonit inimest, väitis Vene meedia, et neid oli seal 2000–3000. Ukrainlaste nimetamine fašistideks on eriti absurdne.

Mida aga arvata Tallinna linnapea Edgar Savisaarest, kes teatas Ukraina uue valitsuse kohta, et praegusel kaikameeste diktaadi järgi moodustatud Ukraina valitsusel pole mandaati?

Vira märgib, et Ukraina Tallinna saatkond on juba protesti avaldanud.

Kes oleks ikkagi parim president Ukrainale? Vira tõstab esile Vitali Klitškot, kellel on toetus nii riigi lääne- kui ka idaosas. Ta suudab suhelda Euroopa Liidu riikidega, ning mis kõige olulisem: "Tema on ainuke, kes on oma miljonid ausalt teeninud. Ukraina on rikas maa. Kogu Mendelejevi tabel on esindatud," ütleb Vira riigi maavarasid silmas pidades.

Suurt lootust paneb ta turismile. Iseäranis Karpaatide kant on ilus.

Praegu on riigi majandusseis siiski väga halb. Eestist on Ukrainasse läinud humanitaarabi, Vira arvates saaks Eesti Ukrainat aidata ka laenuga.

"Euroopa Liit teeb praegu minu arvates kõik, mis võimalik."

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee